Selle õppeprotsessi kaudu mõjutab vanem generatsioon nooremat (sunni abil või ilma selleta) ule võtma traditsionaalsed mõtlemis- ja käitumismallid. Hiina lapsed näiteks kasutavad söömisel pulki kahvli asemel, ei joo piima, kuna nad on õppinud hiina kultuuri, aga mitte USA oma. E. baseerub uldisel kontrollil, mida rakendab vanem põlvkond nooremate suhtes tasude ja trahvide abil. Iga generatsioon kasvatatakse mitte ainult eelkäijaid järgi tegema, vaid ka enkulturatsiooni traditsioonidega kooskõlas olevat käitumist autasustama, ja sellist käitumist, mis sellele ei vasta, trahvima või vähemalt mitte autasustama. , *14.Folkloristika uurimisvaldkonnad *15.Kultuuriantropoloogias tähistab mõiste kultuur: Teine definitsioon (seostub Herderi ja 18. sajandiga) juurdus antropoloogias, kus kultuuri mõiste tähistab uhiskonnas olulisi sumboleid
väärtused, mis ühendavad kultuuri terviklikuks ning mis annavad võimaluse kultuure omavahel võrrelda. · Enkulturatsioon (inimese kultuuri sisestamine õppimise teel). Protsess, mis ühendab inimesed sarnaste ettekujutustega sotsiaalse grupi poolt tunnustatud uskumuste, väärtuste, pärimuse, reeglitega. See aitab ületada erinevusi inimeste vahel ning seob nad ühtseks kogukonnaks, kultuuriks. Enkulturatsiooni 3 tasandit: 1) Individuaalne situatsiooniline õppimine kõige varasemas lapsepõlves. Laps õpib spontaanselt tundma iseennast ja ümbritsevat. 2) Sotsiaalne situatsiooniline õppimine inimene õpib sotsiaalse toimimise kaudu spontaanselt 3) Kultuuriline õppimine inimene räägib teistele, kuidas asjad on. · Reaalne/ideaalne kultuur Mõisted iseloomustavad olukorda, kuidas inimesed