aasta sügisel. Neid laulatas 6 Peetri vanem vend kirikuõpetaja Harald Põld. Helmi Põld (1882 Järvamaa 1969 Vancouver, Kanada) omandas Rakveres algkooliõpetaja kutse (1900); töötas kasvataja ja õpetajana Kurskis (19001903); õpetajana Viru- ja Tartumaal (19031907); omandas võimlemisõpetaja kutse Soomes (1907); töötas Tartu ENKSi TG võimlemis- ja algkooliõpetajana (19071944). Peeter ja Helmi Põllu perekonda sündis 11 last. Haritlaste seas linnas kohtas nii lasterikkaid peresid harva. Nende perekond kujunes eeskuju-perekonnaks, kus valitsesid usulis-kõlbeline meelsus, töökus, rõõmsus, kombekus. Nende lapsed: Agu Põld (19091966), Hele Mall Põld (19111930), Lehti Kai Sherlow (19121999), Peeter Amos Põld (19151916), Mari Liis Põld (19171930), Anne Reet
õigustest. 1906 lubati Balti Kubermangudes kasutada õppetöös kohalikku keelt, aga ainult erakoolides. Hakati kohe erakoole asutama, kuid kapital puudus. Otsustati asutada seltsid, mis võtaksid taoliste koolide asutamise enda peale. Kõigepealt loodi (juuli 1906) Tartus Eesti Noorsookasvatuse Selts ENKS. I MS puhkedes oli ENKSil juba üle 30 kohaliku osakonna. Tallinlased asutasid 1906 Eestimaa Rahvahariduse Selts EmRHS, kuid ENKSi tasemele ta ei küündinud. Asutati esimene erakool (Praegune Miina Härma) Keskkooli I juhatajaks oli folklorist Oskar Kallas, hiljem astus tema kohale Peeter Põld. 1913 saatis kool välja I lõpetajate lennu (veidi alla 400 õpilase) kuid gümnaasiumilõputunnistust sealt väljastada ei saadud. Raamatukogude Seltsid, hakati asutama avalikke raamatukogusid. Algus tulenes Tlnast Tlna esimese estlasest linnapea Voldemar Lenderi eestvedamisel.