Vanagermaani alliteratsioonvärss (Stabreimvers) Beowulf waes breme blaed wide sprang Scyldes eafera Scadelandum in. Swa sceal geong guma gode gewyrcean, Fromium feogniftun on faeder bearme... (Beowulf) Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga: Veri tuksatas kord külm, kord palav. Mis on lahti minuga, ei tea. Jälle, jälle, kahvatu ja halav, Tulin Sinu juurde, Mea. (H. Talvik. Taliöine) 12.saj Inglismaal tekib riimitud värss, värsi piir võib kattuda süntagmaga Siire (enjambement) ...Ja väga õnnelik olla on väga raske.Isegi raskem kui kurb olla (Alliksaar) Kuidas, kuidas mitte raisa- ta nüüd aega ega raha (M. Under) Meetrum nõrkade ja tugevate silbipositsioonide seaduspärane vaheldumine värsis Värsisüsteemid · Silbiline (süllaabiline) · Prosoodilised · Silbilis-prosoodilised Silbiline (süllaabiline) süsteem · Jaapani süllaabika (haiku 5+7+5, tanka 5+7+5+7+7) · Itaalia 11-silbik (4./6. ja 10.silp rõhulised)
11. Luuletekst. Rütm ja meetrum. Värsisüsteemid Luulekeele tunnuseks on värss. Vabavärss, kus puudub riim ja rõhulisus. Värss kr k rida, ld k pööre, tagasipöördumine luulerea algusesse. Vanagermaani rõhulises luules oli värsile toeks alliteratsioon (vokaalide kordumine) polnud aga seotud eufoonia nõudega, kuigi seaduspärane. Stabreim = alliteratsioon. Hiljem, 11-12.saj Saksamaal ja Inglismaal tekib riimitud värss, mis asendab rõhulise alliteratsioonivärsi. Siire enjambement või luulerea piiri rikkumine, ühe sõna osa viiakse teise rea algusesse. Mõnikord kujutelm endaga, viib su läbi maailma, mis magab. A. Alliksaar Kuidas, kuidas mitte raisa- 21 ta nüüd aega ja raha... M. Under Värsiskeemid kujunevad meetrumi ja rütmi alusel. Rütm on individuaalne, meetrumist kõrvale kaldumise skeem. Värsisüsteemid 1. silbiline ehk süllaabiline süsteem
annaabi.ee 
