· võivad sagedasti (enamasti) olla spetsialiseerunud ja haruldaste liikide kasvukohaks/elukohaks; · levivad enamasti kaldaastangute, kõrgustike, nõlvade jalamil. MADAL SOOD Soo moodustumise esimene etapp. Piiriks kokkuleppeliselt üle 30 cm turvast vastab enam-vähem piirile, kus taimede juurestik kaotab kontakti mineraalse pinnakattega. Siiski toituvad taimed osaliselt ka põhjaveest, mille tase on kas läbi aasta või sesoonselt kõrge. Madalsoid enimohustavad tegurid: kuivendamine, metsastamine, nn aiaturba kaevandamine, varem muudeti ka põllumajandusmaadeks. Väikesed madalsood tekivad looduses pidevalt kobraste tegevuse tulemusel, äravoolu ummistumisel, põhjavee taseme tõusu puhul ja maapinna langatuskohtades. Nendest ei hakka edasi arenema suured, maastikuliselt kompaktsed sood (inimtegevusega maailmas). Suured madalsood on tekkinud järvede kinnikasvamisel või savisele maakerkealale (laguunipõhja).
· Lõuna-Eesti allikasoodel pole paeegu kunagi mändi, rauarikka veega allikad · Rannikumadaliku allikasood on suurema pindalaga Madalsood · Soo moodustamise esimene etapp. · Piiriks kokkuleppeliselt üle 30 cm turvast vastab enam-vähem piirile, kus taimede juuestik kaotab kontakti mineraalse pinnakattega. Siiski toituvad taimed osaliselt ka põhjaveest, mille tase on kas läbi aasta või sesoonselt kõrge. · Madalsoid enimohustavad tegurid: kuivendamine, mestastamine, nn aitaturba kaevandamine, varem muudeti ka põllumajandusmaadeks. · Väikesed madalsood tekivad looduses pidevalt kobraste tegevuse tulemusel, äravoolu ummistumisel, põhjavee taseme tõusu puhul ja maapinna langatuskohtades. Nendest ei hakka edasi arenema suured, maastikulised kompaktsed sood (inimtegevusega maailmas). Suured madalsood tekkinud järvede kinnikasvamisel enamasti või savisele
annaabi.ee 
