maleko.ee%2Flink.php3%3Fid 2012 %3D2341%26filename %3Dts_info_n04__protan_mtaskatusekatte_paigaldusjuhend.pdf&ei=W70vT6rGI8GSOqvJhY8O&usg=AFQjCNHU2J 9Ri1g_Yh8xplv8RgsCnjp9Sg&cad=rja 2012 KOKKUVÕTE Kui on soov ehitada roheliselt ja looduslähedaselt katuseid on valik väga lai ning peaks täitma ka kõige nõudlikuma kliendi soovid. Siin referaadis väljatoodud katuste liigid on ja olid enimlevinumad Eesti ajaloolised katused kuid maailmas on samalaadseid katuse liike veel ning nende ehitamisel tuleks silmas pidada katusekattematerjali sobivust ümbritseva keskkonna ning katuse kasutus eesmärgiga. Suurimaks hirmuks on inimestel olnud see, et kas ikka need looduslikud katused vett peavad, peavad küll ja seda väga tõhusalt. Ning kui peaks juhtuma, et kusagilt laseb katus läbi, on selle parandamine ja väljavahetamine suhteliselt lihtne ja kiire nagu enamiku nende katuste
6000 K, kiirgab lainepikkusel 500 nm kiirgust, mis on inimsilmale nähtavad. Maa seevastu, oma 290 K temperatuuriga, kiirgab 10000 nm lainepikkustel ning on seetõttu silmale nähtamatu. Kasvuhooneefekt on otseselt seotud atmosfääris olevate gaasimolekulide võimest kiirgust neelata ning eraldada. Mõned keemilised ühendid neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust, kuid ei reageeri nähtavas spektris esineva valgusega. Ühed enimlevinumad näited nendest ühenditest on CO 2 ja H2O. Päikesekiirte jaoks on atmosfäär hägune keskkond. Hägususe (sumeduse) mõiste on eelkõige seotud lisandite leidumisega atmosfääris. Lisandid neelavad, aga ka tänu difraktsioonile, hajutavad kiirgust. Kuid ka ilma aerosoolita atmosfäär hajutab kiirgust. Seejuures on hajutavateks elementideks molekulaarsed kompleksid, mille molekulide arvu ja omavaheliste kauguste muutus viib tiheduse ebaühtlustele.
annaabi.ee 
