1960. aastail ta enam palju uusi teoseid ei komponeerinud, vaid redigeeris varasemaid. Elleri suviseks meelispaigaks sai Laulasmaa, kus ta veetis koos teise abikaasa Elluga oma kolmteist viimast suve. Heino Eller suri 16.06.1970 Tallinnas, tema nime kannab 1973. aastast Tartu muusikakool, 1987. a. rajati mälestussammas Tallinnasse (Aime Kuulbusch). XX sajandi lõpuaastatel on Eller üks mängitavamaid eesti heliloojaid maailmas. Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on kindlalt üks enimesitatavaid teoseid, viimasel ajal üha rohkem ka tsükliga "Viis pala keelpilliorkestrile", millesse see teos kuulub. Näiteks aastal 1998 mängiti seda tsüklit nii Jaapanis kui ka Austraalias Heino Elleri muusikapreemia antakse välja alates 1998. aastast Heino Elleri sünnipäeval - 7. märtsil - Eesti teatri Muusikamuuseumi poolt.
ja ka üheosalise viiulikontserdi h-moll (1937), mis on eesti muusika I viiulikontsert! Kaalukaima osa Elleri loomingus moodustab orkestrilooming (u. 40 teost). Sinna kuulub 3 sümfooniat, 3 sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, pilte. Heino Elleri kõige populaarsem teos on "Kodumaine viis", mis oli algselt kirjutatud klaverile ning hiljem keelpilliorkestrile. "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti visiitkaart. See on üks Elleri enimesitatavaid teoseid ( kuulub tsüklisse "Viis pala keelpilliorkestrile") Loodusteemalisi teoseid on Elleri loomingus veel: näiteks sümfoonilised pildid "Videvik" ning "Varjus ja päikesepaistel", sümfooniline poeem "Öö hüüded". Heino Eller on üks mängitavamaid eesti heliloojaid maailmas. Arvo Pärt (1935) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja ning praeguseks hetkeks enim esitatud elav helilooja kogu maailmas.
annaabi.ee 
