Elektronlambi tööeaks loeti kuni 10 000 tundi. Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme, et kergnedada arvutuste teostamist. Aastatel 1943-1945(1946) töötasid ameerika teadlased J. William Mauchley ja J. Presper Eckerti juhtimisel Pennsylvania ülikoolis välja (leiutasid) esimese programmeeritava elektronarvuti ENIAC (ingl k Electronic Numerical Integrator Analyzer and Computer). Esimeseks elektronarvutiks loetaksegi ENIACi. Selle arvuti pikkus oli üle 30 m (30-50 jalga), kaalus 30 tonni, paiknes 150 m2 suuruses saalis, sisaldas 40 paneeli, umbes 18 000 vaakum-elektronlampi (17480) arvutuste teostamiseks kiirusega (töökiirus) 5 000 operatsiooni (tehet) sekundis (op/s) ja 1 500 elektromehaanilist releed. ENIAC tarbis võimsust 150 kW. Elektronlampide kasutuselevõtt mehaaniliste ja elektromehaaniliste elementide asemel võimaldas järsult suurendada arvuti kiirust. Korrutamine võttis aega vaid 0,0028 sekundit
releed, 70 000 takistit, 10 000 kondensaatorit ja umbes 5 miljonit käsitsi joodetud ühendust. See kaalus 27 tonni ja võttis enda alla 70 ruutmeetrit põrandapinda ning selle koguvõimsus oli umbes 150 kW. Kuid ENIAC polnud just kõige töökindlam masin, sest elektronlambid lakkasid tihti. töötamast. Iga päev lakkas mitu elektronlampi töötamast ja nende asukoha otsimiseks kulus kuni 15 minutit mis vähendas ka arvuti eluiga umbes poole võrra. Kõige pikem. ENIACi tööaeg mille jooksul ei toimunud ühtegi riket oli 116 tundi (peaaegu viis päeva). 5 Joonis 1 Toasuurune ENIAC 6 3. Arvutite areng 1950.aastast kuni 1960 aastani Esimene kommertslikum arvuti oli LEO (Lyons Electronic Office), mis loodi 1951.aastal. Sellega sai kiiremini ja ladusamalt tegeleda päevarutiinidega: kookide valmistamise ja laialikandmise andmetega
14 abil. 1947 Lennukiga saavuatakse esimest korda helikiirus. 1948 Maria Goeppert-Mayer näitab, et aatom koosneb kihiti paiknevatest prootonitest ja neutronidest. 1948 Bardeen, Brattain ja Shockley kontrueerivad esimese transistori. 1948 Hendrik Casimir ennustab nõrga Casimiri jõu esinemist plaatkondensaatorites. 1948 Bondi, Gold ja Hoyle pakuvad välja ajas püsiva kosmoloogilise mudeli. 1949 John von Neumann arvutab ENIACi abil pii 2 037 komakohta. 1950 Oort arvab, et päike on ümbritsetud tohutu komeetide pilvega. 1950 Alan Turing pakub välja testi, mis oleks masina intelligentsuse kriteeriumiks. 1952 Esimest korda katsetatakse termotuumarelva. 1952 Donald Glaser konstrueerib esimese mullikambri. 1952 Rosalind Elsie Franklin uurib röntgendifrakstsiooni abil DNA struktuuri ja väidab, et selle tugiahel asub välisküljel.
annaabi.ee 
