6, septim v.7) - vähendatud > - suurendatud < Astmeline suurus intervallide vähendamisel või suurendamisel ei muutu, muutub toonide arv. Liitintervallideks nimetatakse oktavist laiemaid intervalle. Liitintervallid säilitavad neile vastavate lihtintervallide omadused. Nad on puhtad, suured, väikesed, vähendatud, suurendatud. p.8 + 2 = noon 9 p.8 + 3 = deetsim 10 p.8 + 4 = undeetsim 11 p.8 + 5 = duodeetsim 12 p.8 + 6 = tertsdeetsim 13 p.8 + 7 = kvartdeetsim 14 p.8 + 8 = kvintdeetsim Enharmoonilised intervallid on erineva astmelise suurusega kuid sama toonilise suurusega. Helide kõlalise sobivuse järgi jaotuvad intervallid: 1) täielikud konsonantsid kõik puhtad intervallid 2) osalised konsonantsid v.3, s.3, v.6, s.6 3) dissonantsid v.2, s.2, v.7, s.7 + kõik suurendatud/vähendatud intervallid Intervallide konsoneerivus sõltub kokkulangevate ülemhelide arvust ja nende lähedusest põhihelile. Diatoonilised intervallid moodustuvad laadi loomulikelt astmetelt
heli – keha või aineosakese võnkumine harmooniline, muusikaline heli – korrapärane võnkumine müra – korratu võnkumine heliallikas – võnkuv keha või kehaosake (keelpillidel keel, puhkpillidel lest/huuled, puhkpillidel korpus/membraan/plaat, elektronpillidel elektrivool, inimhäälel häälekurrud) võnkumine levib õhus või mõnes muus elastses keskkonnas piki- või põiklainena (liikumise ülekanne) võnkesagedus – arv, mis näitab, mitu võnget toimub 1 sekundi vältel (1 Hz = 1 võnge) heliallika võnkesagedus sõltub tema massist, nt keele pikkus ja jämedus helisagedusi võrdlev mõõtühik on oktav amplituud – maksimaalne võnke ulatus liitheli – heliallikas võngub nii oma terves ulatuses kui ka osadena (enamikud tajutavad helid) põhiheli – määrab heli koostise ülemheli – võnkesagedus on põhisagedusest täisarv korda suurem osaheli – lihtvõnkumine / põhiheli koos ülemhelidega (II osaheli = I ülemheli) osahelide tekkimine – keele võnkumine poolte kaupa ann...
Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on intervall v.3 (terts). C-a, G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis, Fis-dis C-a, F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b, Ges-es Kvindiring. Helistike süsteem, milles iga helistik paikneb eelmisest puhta kvindi võrra kõrgemal (dieesidega helistikud) või madalamal (bemollidega helistikud) ning omab vastavalt ühe dieesi või bemolli rohkem kui eelmine helistik. Kvindiring sulgub enharmooniliste helistike ühtimiskohas (Fis-Ges). * Enharmoonilised helistikud on helistikud, millel on sama kõla, kuid erinev kirjaviis. Samanimelised helistikud on helistikud, millel on ühine nimi, aga võtmemärgid ja astmed (noodid) on erinevad. Näit. C-duur ja c-moll, G-g, F-f, D-d jne. Põhitoon ehk toonika (T) on helistiku I aste, duuris JO, mollis RA. Põhikolmkõla on helistiku I astmelt ehitatud kolmkõla, duuris J-M-S, mollis R-J-M Põhikolmkõla astmed on helistiku püsivad astmed.
annaabi.ee 
