uuendatud arusaamal iseendast.Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tahendab enda (ja oma seisuse) alandamist.Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit. Aadliau koige tahtsam nõue on julgus: surmapõlgavus lahingus; julgus seista oma printsiipide (au) eest, astudes vastu isegi kuningale 8.18. sajandi meritokraatlik aumõiste Meritokraatlik au põhineb heategevusel ning silmapaistvatel ametisaavutustel. 9.Romantilise au paradoksid Au otsitakse kas uhiskonnale vastandumises (enesevaljendamine kordumatu indiviidina) voi riigi ja rahva nimel suremises. Aadliau edasikestmine duellid. Õnn 1.Platon ja Aristoteles õnne olemusest. Platon- Õnn on meie lõppeesmärk, sest me teeme kõike, et olla õnnelikud. Õnn on tegutsemisvõime, midagi aktiivset. Voorus on õnne paratamatu eeltingimus. 2.Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest. Õnnelik olemiseks ei piisa vaid
väljendamine) kui alistuvamaid (kuulamine) komponente. Siiski ei asu ta nende kahe käitumisviisi keskkohal. Suhtlemisel arvestatakse, et, et partner on minuga võrdne. Mulle on oluline, et minu vajaduste ja huvide kõrval saavad ka partneri huvid ja vajadused rahuldatud. Aktiivse kuulamise osa käsitleti "Kuulamise" peatükis. Järelikult on vajalik selgeks saada, mis see selge eneseväljendamine on. Selge enesevaljendamine on oma vajaduste teada andmine mina- keeles ja partneri vastuvõtuvõimet arvestades. Inimene kasutab oma vajaduste teisele teada andmiseks erinevaid psühholoogilisi keeli. On olemas sina-, tema-, meie-, umbmäärane- ja mina-keel. Eestlaste juures on tähele pandud, et nad armastavad kasutada palju umbmäärast keelt. Agressiivse käitumisega inimesed kasutavad tihti sina-keelt, alistuvad meie-keelt või ka umbmäärast keelt. Enesekehtestamine eeldab mina- keele kasutamist.
annaabi.ee 
