õiglane, ent julm. 4.Iseloomusta Pearu häid ja halbu külgi. Milline peremees ta on? Pearu oli korraga nii hea kui ka halb tegelane, kes tundus mulle üldjuhul väga egoistlikuna, kuna ta soovis ainult endale head elu ning hakata kogu Vargamäe valduste omanikuks. Kuna talle ei meeldinud ta naaber Andres koos oma perega, otsustas ta iga hinna eest viimase elu võimalikult raskeks nii füüsiliselt kui ka vaimselt teha. Kui Mäe talu oleks mõni kõrgema distsipliini ning enesevalitsusega talunik ostnud, oleks Pearu üsna kerge vaevaga oma suurima soovi täide viinud. Pearu kõige laastavama tagajärjega krutskiks osutus minu arvates Madise poolt kaevatud kraavidesse tammi rajamine, mis ujutas Andrese raske vaevaga parendatud põllu üle. Pearu võis ka hea olla, kuid seda ta tegi peamiselt selleks, et enne kirikusse minekut pattudest vabaneda.
hõlpsasti muutma. Isikutaju tekib ka põgusal kohtumisel teise inimesega nii öelda esmamulje. See tähendab, et me loome iseloomupildi käitumisnäidiste põhjal. 17 Tihtipeale on see mulje kirjeldatav kas külma või soojana. Kui näiteks kohtame kedagi, kes on närviline ja suhtleb teistega häält tõstes, või kedagi , kes on rahulik ja teisi kuulav, tekib esmamulje esimese puhul kui kehva enesevalitsusega inimesest , ja teisest kui heasüdamlikust inimesest. Järeldus on see, et võõra inimese puhul on oluline esmainformatsioon, kuid tuttava inimese puhul lähtume pigem väljakujunenud üldistustest. Näiteks arvame, et teine inimene on pahatahtlik, siis jätame märkamata selle, mis kõneleb heatahtlikusest. Kui aga käitumine, mida me näeme, on pahatahtlik, siis selles suunas süveneb ka meie suhtumine vastaspoolde. Konflikti puhul on aga tegemist