3) Enesemotivatsioon annab mehhanismid, mis võimaldavad pingutada siis, kui emotsioone on vaja eesmärgi teenistusse rakendada. Inimene, kes tahab ja oskab emotsioone juhtuda, läheneb olukordadele loominguliselt, võttes arvesse üheaegselt nii üldisi seaduspärasusi ning situatsiooni eripära. Enesemotivatsioon toetab inimest ka ebamugavates ning pettumust valmistavates olukordades, et ennast kätte võtta. Seda osa emotsionaalsest intelligentsusest võib nimetada ka enesevalitsemiseks, mis aitab sundida ennast täitma tehtud põhjendatud otsust. Enesevalitsemisega inimene oskab endale allutada tugevaid ebasoovitavaid stiimuleid nagu laiskus, hirm jne. Ka võimaldab see tagasi hoida nende emotsioonide väljendusi, mida tavapärases suhtlemises heaks ei kiideta nagu viha, raev, meeleheide. 4) Teiste emotsioonide äratundmine, mis tugineb empaatiale ja teiste vajaduste aktsepteerimisele. Emotsioonide äratundmine etendab
Nendega antakse olemine millelegi, millel enne olemist ei olnud. Teise rühma kuuluvad kõik teadasaamise õppimise ja tunnetuse liigid, samuti rahateenimine, sport ja jaht. Ükski neist ei valmista midagi, vaid võtab juba eksisteeriva enda võimusse või vastupidi, ei lase seda teisel teha. Need on haldustehnikad. II Teine ja läbivam liigitus. Jumal on andnud inimesele kaks tehnikat muusika [s.o. muusikalised kunstid laiemalt] ja gümnastika, enesevalitsemiseks ja ja tarkusearmastuseks, selleks et nad omavehel kooskõlla viidaks ja kes kõige paremini segab gümnastika muusikaga ja juhib kõige kohasemalt hinge juurde, seda võib suurima õigusega nimetada täiuslikuks muusikuks ja harmoonikuks, palju enam kui seda, kes osakb täpselt pillikeeli häälestada.Siin asetuvad tehnikate hierarhia tippu muusikalised kunstid ja gümnastika. Siiski öeldakse samas teoses (Politeia) veidi hiljem, et tehnikate tipp on
annaabi.ee 
