2. Kust tuleb keelele võim ja vägi, et sellega näiteks oma mina otsida saab? On usutud, et sõnal on üleloomulik vägi meie suu võib lendu saata sõna, millel on otsene mõju kellelegi teisele. N: manamine inimese tervendamine, aga ka haiguse tekitamine; vihma, aga ka päikese esilekutsumine Tänapäeval me enam väga sõna maagiasse ei usu(loitsud, manamine), siiski usume, et sõnaga võib nii haiget kui rõõmu teha. Teame ka, et sõna on oluline enesetehnika vahend psühhoanalüüs. Sõnade abil võib esile kutsuda mingit muutust, aga me ei pea seda mõju enam otseselt füüsiliseks, vaid psühholoogiliseks ja loogiliseks. Sõna ja keel pole mitte kultuurilised, vaid pigem kosmilised, jumalikud nähtused, mida inimlik kõne väljendada ei suuda. Tänapäeval me enam sõnade kosmilisse tähendusse ei usu. Tänapäeval seisneb keele võim selles, et suudame informatsiooni edasi anda, mingit erilist jõudu sellel pole.
Michel Foucault valib enda sõnul aga tee subjektifilosoofiast genealoogiasse. See tähendab, et subjekt on muutuv. Foucault räägib ka tehnikatest : 1) tootmistehnikad 2) suhtlemistehnikad 3) valitsemise tehnikad 18 4) enesetehnikad. Artikkel “Seksuaalsus ja üksindus” seab eesmärgiks uurida võimusuhteid seksuaalsuse vallas lähtudes enesetehnikate konseptist. Enesetehnika saab alguse sellest, et tehakse ensele arusaadavaks, mis on tõde ja kujundatakse ennast vastavalt sellele. Meie ühiskonnas valitsev kristlik diskurus surub kõigile peale tõekohustuse. Inimene peab olema valmis andma enese vastu tunnistust (aus enesele ja lisaks teisele pihtimine). Kristlane vajab usuvalgust, et ennast uurida. Kristluses on aga eraldatud kaks asja - enese kohta tõe avastamine ja valgustusse püüdlemine. Mida rohkem me avastame tõe enese kohta, seda rohkem me peame
annaabi.ee 
