moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad selles suhtes, mis määral mina-konseptsioon on jaotatav alajaotustesse. Ehkki meil on kõigil mingi arusaam endast, ei teadvusta me seda ühtemoodi. Automaatse käitumise puhul puudub eneseteadlikkus. Kõik inimesed on võimelised eneseteadvustamiseks. Mida rohkem inimene iseenda omadusi tunnetab ja mida keerulisemad need on, seda kõrgem on eneseteadvustamise aste. Eneseteadvustamist soodustab nt enda peeglist nägemine, enda hääle kuulmine lindilt või enda pildi vaatamine. Gibbonsi arvates aktiviseerub osa meie mina-skeemidest enesetedlikkuse tõusu korral. Üritati teada saada, kas osa inimesi on endast teadlikumad, kui teised. Selleks kasutati küsimustiku abi, mis mõõtis kahte aspekti: privaatset ja avalikku mina
" Teiseks ning rahvuskarakteri avaldumist silmas pidades olulisemaks probleemiks on Voltaire'i müütide ja luulekunsti olulisuse eitamine. Kuivõrd kõik on mõistuslikult seletatav, siis müütidel pole ajaloos mingisugust rolli. Herderi järgi seevastu toetub tulevik mineviku teadmisele ning teadvustamisele. Rahvalaulud, saagad ja poeetika peegeldavad kõige paremini rahvuse minevikku, luues niimoodi silla tuleviku mõistmiseks ja nii eneseharimiseks kui eneseteadvustamiseks ning seda nii individuaalses kui rahvuslikul tasandil. Minevikul ja tradistioonidel on tulevikunägemustes väga oluline roll, seast seal kajastub rahvuskarakter. Veel ühe olulise saksa filosoofina tuleb mainida hermeneutiku Wilhelm Dilthey (1833-1911) nime. Eeskätt eristuse pärast, mille ta teeb: Geistwissenschaften - Naturwissenschaften Geistwiss-en. on siis vaimuteadused e humanitaarteadused ja nad uurivad inimese poolt loodut s.h kultuuri. Siin ei kehti need seaduspärad, mis looduses
annaabi.ee 
