kutsekoolide õpilased ja üliõpilased. 5.2 RISKITEGURID · Depressioon, impulsiivsus, mõtte- ja tundeviisi jäikus, ebapiisavad probleemilahendamisoskused, autobiograafiline mälu, lootusetus. · Suitsiidi üritajaid on palju rohkem kui neid, kes seeläbi ka surevad. Üldiselt proovivad naised enesetappu sooritada 23 korda sagedamini kui mehed. Kuid mehed surevad enesetapu tõttu 23 korda sagedamini kui naised. · Varasemate enesetapukatsetega inimesed võivad tõenäoliselt veel kord käe oma elu külge panna. Kuid kunagi ei ole liiga hilja depressioonist ja sellega kaasnevatest enesetapumõtetest vabaneda · Enesetapule kalduvus tundub olevat pärilik. Mõnedes perekondades esineb enesetappe sagedamini kui teistes. Kaksikute ja lapsendatud isikute seas korraldatud uuringute tulemused viitavad sellele, et pärilik ei ole mitte ainult kalduvus depressiooni tekkeks,
Tegu on kahetasandilise struktuuriga. Üks dimensioon (faktor I) hõlmab interpersonaalse ja mõjutatavuse defitsiidi (süütunde puudumine, isekus) ja teine dimensioon (faktor II) hõlmab antisotsiaalse ja impulsiivse elustiili. Empiirilised tööd on uurinud psühhopaatia ja enesetapule kalduva käitumise seoseid, mille tulemusena Verona raporteeris 313 meessoost vangi näitel, et Psühhopaatia Kontrollnimekirja teine dimensioon (ehk faktor II) oli seotud varasemate ise-raporteeritud enesetapukatsetega. Seda kordust pandi tähele ka 1711 kohtualuse, seaduserikkuja, psühhiaatria patisendi analüüsis. Suhted teise dimensiooni (ehk faktor II) ja enesetapu katsete vahel on seotud vähese oskusega kontrollida oma impulsiivsust ja sensatsioonijanu ning kalduvust ärevusele, vaenule ja mitteusaldamisele. Samad tulemused kordusid 226 naissoost vangi näidetes. Erinevalt varasemast uuringust, paljastas naiste
annaabi.ee 
