Ateena Dionysose teatris oli 17 000 kohta. Näitlejaks võis olla vaid vaba kreeklane. Näitleja riietus: • Näo ees kanti puust või lõuendist maske, mis meenutasid karikatuure. • Selleks, et näitleja teatris ka kõige tagumistesse ridadesse paistaks pani ta jalga kuni poole meetri kõrgused, seest õõnsad jalatsid(koturne) • Keha moonutamiseks topiti riietuse alla padjad. Vana kreeka laval ei kujutatud kunagi julmi tseene, tapmist, või enesetapmist. Kõik see pidi toimuma lavateha ning publikule näidati ainult „surnukeha” Teatrisse võeti kaasa Dionysose pühale vahest ka koduorjad. Vaesematele ateenlastele andis polis(valitsus) raha sissepääsu jaoks. Oli juhtumeid, kus publik ei jäänud näidendiga rahule ning näitlejad loobiti kividega lavalt minema. Kreeka suurimad näitekirjanikud on: • Aischylos-kirjutanud umbes 90 näidendit, millest säilinud on 7 tragöödiat. • Sophokles
4) tragikomöödia ümberriietumiseks, hiljem ehitati sinna püsiv dekoratiivne taust 2)skeene, mis kujutas 5) farss e jant kerge lõbusasisuline näidend, sündmustikku juhib juhus, esikohal lossi või templi fassaadi (miks?). muid dekoratsioone ei kasutatud. Tapmist, enesetapmist jämekoomika, tegelaste iseloomud välja töötamata; ei kujutatud see olevat käinud skeene taga, kustvahendati vaatajaile. Skeene välisukse 6) vodevill 1vaatuseline anekdootliku süzee, põneva intriigiga komöödia, muusika- kõrval oli masin, mille abil ilmus naäitlejajumal keerulist olukorda lahendama deus ex tantsu, kiire tempoga jne
Mask ja koturnid olid vajalikud teatri suuruse pärast -- nendeta oleks tagumistest ridadest näitlejat halvasti nähtud. Komöödiamaskid meenutasid karikatuure. Lõbusa meeleolu loomiseks kinnitasid komöödianäitlejad riietuse alla kõhule ja istmikule padjad, mis moonutasid keha. Koor koosnes 12 -- 24 inimesest. Tema ülesandeks oli selgitada ja kommenteerida laval toimuvat, väljendada avalikku arvamust. Kreeka teatris ei kujutatud julmi stseene ega tapmist või enesetapmist. Kõik see pidi toimuma lava taga ja vaatajatele näidati vaid toimunu tulemust, st surnukeha. 9 Kuna teatrietendused toimusid ainult Dionysose pühadel (dinüüsiatel), siis jäeti neil päevil kõik muud töödtegemised kõrvale. Kogu polise elanikkond, pidulikes riietes mehed, naised ja lapsed (teinekord ka koduorjad) läksid teatrisse. Sissepääsu eest tuli tasuda väikest maksu. Vaesematele