kanduvad algselt millelegi muule suunatud tunded. Nt kui võõras linnas läheb auto katki ning selle kordasaamisega on palju sekeldusi, siis ei meeldi inimesele ka see linn. Kõige selgemalt ilmneb tunnete olulisus nt. toidueelistuste puhul (kui toit on tervislik aga halva maitsega, ei taha me teda ikkagi süüa. KÄITUMUSLIKUL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD Inimese hoiakud võivad kujuneda ka tema käitumise kaudu. Enesetajuteoorias väidetakse, et kui inimene ei taju täiesti selgelt, mida ta parasjagu tunneb, siis jälgib ta oma välist käitumist ja seda tinginud olukorda ning teeb oma hoiaku kohta järelduse sel alusel. Ehk , mitte ainult käitumine teatavas olukorras ei sõltu sellest, kuidas inimene olukorda tajub, vaid ka vastupidi. Nt ühes katses paluti inimestes multifilmi vaatamise ajal naeratada, ja neile, kes seda tegid, meeldis film rohkem.
Aga kui mõni objekt on meile algusest peale vastumeelt, siis eksponeerimisefekt ei toimi, vaid meie suhtumine muutub seda objekti kohates järjest negatiivsemaks. Mingi objekti vastu võib tundeid tekkida ka klassikalise tingimise läbi. Selles protsessis kanduvad vastavale objektile üle tunded, mis olid tegelikult suunatud kellegi või millegi muule. Käitumuslikul infol põhinevad hoiakud Inimese hoiakud võivad kujuneda ka tema käitumise kaudu. Nii väidetakse enesetajuteoorias, et kui inimene ei taju täiesti selgelt, mida ta parasjagu tunneb, siis jälgib ta oma välist käitumist ja seda tinginud olukorda ning teeb oma hoiaku kohta järelduse selle alusel. Mida nõrgemad ja arusaamatumad on sisemised signaalid, seda rohkem inimene nimetatud võtet kasutab, s.t otsustab enda üle oma tegude järgi. Käitumise alusel kujunevad hoiakud ka seeläbi, et inimesed hakkavad kordama niisugust käitumist, mis andis loodetud tulemuse, ja loobuvad soovimatu tagajärje toonud
annaabi.ee 
