Oma vanemate abi hindan ma kõige rohkem ning see on mul esikohal. Nemad aitavad teha mul parimaid valikuid elus ja soovivad alati, et kõik oleks hästi ning kui see ei õnnestu, siis proovime veel kord, sest elame ainult üks kord. Kuid sellegipoolest on maailmas ka lapsi, kel pole vanemaid ning paljudel pole kindlat tuge kellele toetuda ning mõnikord ka nõu saada. Sellised inimesed on tavaliselt iseloomult väga tugevad, sest nad on rohkem iseseisvad ning võib-olla ka enesesuhtes kindlamad. Eeskujud on erinevaid, on need kelle oleku ülekaalus on head omadused ja teised kelle oleku ülekaalus on halvad omadused. Igaühe meist on oma eeskuju, kui hea ja halb ta ka poleks, aga ta on olemas, selletõttu on ka inimesed erinevad. Eeskuju ei ole peamine viis teisi mõjutada. See on ainus viis.(Albert Schweitzer)
Olles läbi elanud ahistava lapsepõlve, ebaõnnestunud abielu, mille tagajärjel kaotati ka emaõigused, traagilise kooselu Andreasega, suutis ta end maksma panna alles kinnipidamiskohas. Tema varjul olnud liidriomadused tulid ilmsiks alles siis, kui ta oli ühiskonnast isoleeritud. Vanglas suutis ta end maksma ja kätte võidelda autoriteedi tiitli kaasvangide seas. Tavaliselt inimesed murduvad vanglas ja lähevad kaasa sealse maailma reeglitega. Teose peategelane elab vanglas aga enesesuhtes palju ausamat elu, kui vabaduses olles. Lugedes teost, mõistsin seda, et halbadeks tegudeks ei saa alati lugeda neid, mis on tehtud. Palju rängemaks eksimuseks võib olla see tegu, mis vajalikul hetkel on jäetud tegemata. Muidugi tuleb nende tehtud või tegemata jäetud tegude eest ka vastutust kanda. Kui saadakse kergem karistus ja sellest tehakse järeldus, siis rängemad teod ja karistused ei pruugi tullagi.
annaabi.ee 
