ja 11. rinnalüli kõrguselt suubub makku. Magu. Magu on laienenud seedetrakti osa mille suurus ja kuju muutub. Mao maht on 1,5-4 liitrit. Pikkus 20-25 cm ja laius on 12-14 cm. Magu paikneb kõhuõõnes, diafragma all ja keha kestjoonest 5/6 osas vasakule. Maonäärmed asuvad limaskesta pärislestmes ja annavad maoseinale poorse ehituse (munakivisillutis). Maonäärmed produtseerivad lima ehk mukoidi. Arvtakse et mukoid ehk lima kaitseb eneseseedimise eest, sest ta ei lahustu happelises keskkonnas. Kõige rohkem on maos pärisnäärmeid mis produtseerivad maomahla (1 mm² = 100 nääret). Maomahl sisaldab seedefregmente (pepsinogeen, renniin) ja soolhapet. Soolhape aktiveerib pesinogeeni ja hävitab bakterid. Mao limaskest on kolmekihiline: - välimine pikikiht vahepealne ringkiht sisemine põikikiht
avad Mao näärmed: a)Lävise ja lukuti osas massiliselt limanäärmeid b)Põhja ja keha osas nn. mao pärisnäärmed, mis toodavad maonõret. Maonõre (succus gastricus): -seedefermendid (-ensüümid) – toiduainete lõhustamiseks -soolhape (HCl) – valkude denatureerimiseks (selle abil: 1) aktiveerib ensüümid, 2) muudab valgud seeduvaks, 3) tapab baktereid) -lima – mao seina kaitseks eneseseedimise eest – kui lima hulk väheneb, tekivad maohaavandid Mao lihaskest – 3 kihti: a)Põikikiudude kiht – sisemine b)Ringkiht – üle kogu mao, eriti arenenud lukutiosas, mille lõpus moodustab lukutisulguri (sphincter pylori) c) Pikikiht – välimine, enamik kiude koondunud kõverikele (nn. maopaelad), ees- ja tagaseinas vähem Seedimine maos kestab 3 - 4 tundi, selle ajal liiguvad peristaltilised lained edasi-tagasi, seedimimise
annaabi.ee 
