• Nt kui paluti katseisikutel alla suruda oma erutust erootiliste sündmuste kogemustel või emotsioone negatiivse alatooniga piltide vaatamisel, siis aktiveerusid samuti tähelepanuvõrgustike piirkonnad (lateraalsed prefrontaalsed ja tsingulaarsed alad). • On teada, et lastel ei ole enese-kontroll või –regulatsioon nii hea kui täiskasvanutel -> ilmselt on üheks põhjuseks see, et laste enesergulatsioon baseerub suures osas sensoorsetes kogemustes orienteerumises. Oma kognitsioone ja emotsioone hakkavad kontrollima siis, kui täidesaatva tähelepanu võrgustikud on küpsemad (u 3-4-aastastena). Tähelepanu ja teadvuse mehhanism: sükroniseerituse hüpotees - milles seisneb ja kuidas toimib? Üks võimalus on see, et tähelepanusüsteem tekitab sünkronisatsiooni erinevate sensoorset infot töötlevate neuronite vahel.
.... .................. Eneseregulatsioon (self- regulation)- psühholoogid kasutavad terminit kui rakendavad õppimisteooriaid inimese käitumise kohta, mis on endale suunatud ja tahteline. Mina ja regulatsioon on modernses maailmas muutunud... Tänapäeval pole nii tavaline see, et mina konstrueeritakse, on ta valmis ja teda ümber konstrueerima ei pea. Tänapäeval peab koguaeg rolle vahetama ja mina ümber konstrueerima. Miski pole valmis seoses oma minaga. Kõik on pidevas muutumises. Enesergulatsioon on tänapäeval tähtis, et kohaneda üha muutuvate oludega. Kodu funktsioon on muutunud nii palju, et kool peab täitma neid funktsioone, mida kodu 30 aastat tagasi. Eneseregulatsioon puudutab mina tegevust seoses sellega, et muuta oma reaktsioon vastavalt (teadvustatud või teadvustamata) eesmärgile, et saavutada soovitud tulemusi. 1) Käitumise, 2) mõtete või 3) emotsioonide muutmine, mis on loomulikud, harjumuspärased või õpitud.