Üksiksaadikud nii Eestis kui Leedus kasutavad aktiivselt antud õigust, sest sisulisi piiranguid eelnõudele ei ole seatud ja tehnilised piirangud ei ole samuti pärssivad. Sellegipoolest avaldub kõigis kolmes riigis selgesti valitsuse eelnõude heakskiidu osakaal, mis jätab saadikud seadusandluse sisulise mõjutamise seisukohalt tagaplaanile. Tekib küsimus, kas parlamendisaadikud esitavad eelnõusid vaid enesereklaamiks või puudub neil tõesti võimekus ja tahe rinda pista valitsusega, et head eelnõud esitada? 1.3. Parlamendikomisjoni istungite avalikkus või suletus mõjutab saadikute tegutsemisvabadust ja eeliseid. Eestis on istungid suletud ning see annab eelise käsitleda olulist infot ilma, et fraktsioon komisjoni tööd kuidagi kontrolliks või selle otsuseid kallutaks. Kas teadmatuse eelisel on lisaks ülaltoodule veel ka teisi eeliseid? Leedus ja Poolas on istungid avalikud, mis
2. Võrdlev hinnastrateegia. Esitatakse nii "normaalhind" kui ka "spetsiaalne soodus hind", millega oma kaupa pakutakse. 3. "Koorelimpsimise strateegia". Juhul, kui ollakse turupiirkonnas ainus antud kauba või teenuse pakkuja, saab kasutada tavalisest kõrgemat hinda, sealjuures eeskujulikku teenindust pakkudes- seda öeldagu ka reklaamis 4. Läbilöögihinnad ehk läbimurdehinnad. Pakkumise alguses võib läbimüügitaseme saavutamiseks ja enesereklaamiks hinna madalaks teha. Kui tekivad regulaarsed tarbijad ja firmale lojaalsed kliendid, võib hinda pisut tõsta.. 5. Edustushinnad. Uute seadmete, sisustuse, tehnoloogiate tutvustuseks või vanadest lahtisaamiseks, või ka suuremat läbimüüki taotledes võib välja reklaamida kuulõpu soodushindadega müügi või hinnaalanduse suurema kaubakoguse ostmise puhul. 6. Odava juhtkauba strateegia. Reklaami võib üles ehitada mingile kaubale, mis on