Samas "Õiglase Õiguse" loomine sellise keskkonna jaoks on suhteliselt keeruline. See toob kaasa vajaduse alternatiivsete õigusloojate järele. Praegu vaieldakse selle üle, kelle abil peaks küberruumi probleemidele lahenduse otsima. Suhteliselt jäiga kirjutatud õigusega Euroopas on jõutud järeldusele, et siin tuleks leida koht eneseregulatsioonile. Eesmärgiks ei ole reguleerida korda, vaid luua keskkonna jaoks eeldused, mistõttu keskkond toimiks eneseregulatisooni alusel. Eneseregulatisooni võib mõista situatsioonina, kus seadusandja loob eeldused valdkonna reguleerimiseks. Klassikalised eneseregulatisooni valdkonnad on logistika ja meedia. Neid reguleerivad dokumendid ei sisalda sisulist regulatsiooni, vaid annavad üldised eeldused keskkonna toimimiseks. Eneseregulatsiooni protsessi võib mõista kui õiguse erastamist. Selle kasuks räägib fakt, et kirjutatud õigus valmib keeruliselt ja bürokraatlikult ning see ei suuda elulistele kiiretele
Eesmärgiks on tegevust suunava sisekõne kujundamine. Rakendusnäited: Üheks KKMMi rakendamise näiteks on Campi ja Bashi (1981) “Mõtle valjult” programm, mille eesmärgiks oli õpetada algklassiõpilasi lahendama arukalt konfliktsituatsioone. Erinevus: on selles, et BKMM-i puhul püütakse õpilaste väliselt jälgitava käitumise muutmist soodustada alateadvusliku stiimul-reaktsioon-seoste kujundamisega, KKMM-i puhul aga õpilase teadliku eneseregulatisooni arendamisega. KKMM peab erinevalt BKMM- ist silmas palju suuremat õpilasepoolset vastutust – õpilane püstitab ise oma eesmärgid ja normid, jälgib ise oma käitumist ja kontrollib tasustamist. IV Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitused 1) Kognitiivsete õppimisteooriate kujunemine. Võidukäik algas 1960ndatel. Praeguseks on õppimise kognitiivses käistuses kujunenud kaks äärmuslikku suunda:
annaabi.ee 
