arengu aeglustumisele, võimalikule paigalseisule. Seega kuritegevuse positiivse mõju ühiskonnale saab kokku võtta (Mitendorf 2004: 13): · Arendab ühiskonna moraali ja õiglustunnet: ühiskond reageerib negatiivselt kuritegevusele ja selle kaudu areneb üldine moraal. · Täidab ühiskonna tervise indikaatori funktsiooni: liiga madal kuritegevuse tase viitab liiga tugevale ühiskondlikule struktuurile tegemist on kivistunud ühiskonnaga, kus puudub võimalus indiviidi eneserealiseerimiseks. Liiga kõrge kuritegevuse tase viitab stabiilsuse puudumisele ühiskond laguneb, solidaarsustunne kaob. · Arendab ja tugevdab ühiskonna solidaarsustunnet: ühiskonna seaduskuulekas osa ühendab oma jõud vastandades ennast kurjategijatele. Selle vastandamise kaudu areneb kollektiivne arusaam aususest ja korralikkusest ning hirm olla karistatud ja ühiskonnas tõrjutud. Konformism saavutatakse karistuse kaudu. Seega, on olemas teatav normaalne kuritegevuse tase, millest allapoole jõudes
vajadusi enne, kui saavad järgmisele tasemele edasi liikuda. Inimesed peavad olema võimelised hingama enne turvalisusele mõtlemist. Inimesed peavad tundma end turvaliselt enne, kui mõtlevad kuhugi kuuluda. Inimesed peavad enne kuhugi kuuluma, kui tahavad olla lugupeetud. Ja nad peavad olema austatud, et jõuda oma tõelise potentsiaali juurde. (Tebbutt 2008: 9) Tebbutt sõnas oma artiklis, et Maslow nimetas seda viimast taset eneserealiseerimiseks. Maslow vajaduste hierarhia koosneb viiest astmest (Joonis 1.): füsioloogilised vajadused, turvalisuse vajadused, kuuluvuse ja armastuse vajadused, austuse ehk lugupidamisvajadused ja eneseteostuse vajadused. Ta väitis, et inimese vajadused kasvavad hierarhiliselt alt üles ja kõrgema taseme vajadused ei teki enne, kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Kui i nimene on juba jõudnud ülalpool asetsevate
annaabi.ee 
