n Sünnipärased n Harjumuslikud n Juhuslikud Kire kurjategijad Momendil võib kriminoloogias eristada järgmiseid suundi (raamatust S. Cohen.Against Criminology): n Konservatiivne n Administratiivne n Liberaalne n Sotsialistlik (Vasakpoolne Realism) n Abolitsionism Teoreetiline Kuritegevuse mõõtmine Levinuimad informatsiooni allikad kuritegevuse kohta n Õiguskaitsega tegelevate ametkondade teave. n Ohvrite antud teated. n Eneseraporteeritud (self-report) andmed kuritegude kohta. Lisaks kasutatakse: • Tervishoiuametkondade andmed (nt mõnuainete tarvitamise, surmapõhjuste kohta). • Äri- ja kaubandusega seotud andmed (nt kauplustes toimunud varguste kohta). • Süstemaatiliste vaatluste ja teaduslike uuringute tulemused. Indikaatorid • Registreeritud kuritegude jne absoluutarv, nt. Eestis ühe aasta jooksul toimepandud kuritegude arv. •
rolli või sots situatsiooni iseärasustega, 4) viktiimsus sõltub paljudest teguritest (isiksusest, ametist, situatsiooni ajaolud), 5) viktiimuse määr võib muutuda. Viktiimsuse tegureid tundes ja neid mõjutades saab ühiskond seada kuritegevusele täiendavaid tõkkeid. Uuringute eesmärgiks on kasutada saadud tulemusi kuritegevusele vastuseismise praktikas. Uuringute mõjul on tekkinud ohviriabi liikumisi, mis pakuvad tuge kannatanule. 29. Eneseraporteeritud delinkventsuse uuringud (self-report delinquency studies). Self-report uuring on konfidentsiaalne intervjuu või vastaja poolt täidetud küsimustik, mis palub tunnistada, kui palju õigusrikkumisi on vastaja sooritanud. Esimest korda kasutas seda meetodit Austin Porterfield (1946) selleks, et võrrelda kolledzi tudengeid delinkventidega, kes olid läbinud noortekohtu. Eesmärk: 1. Saada pilti toimepandud kuritegudes ja õiguserikkumistest. 2. Self-report
annaabi.ee 
