Rosengren: inimene valib meediakanali sisu alusel ja kasutab seda nii, et see aitaks tal lahendada mingisugust probleemi. Alternatiivne käitumine e mingi muu tegevus meedia kasutamise asemel võib samuti lahendusi pakkuda, mõnikord isegi vahetumalt ja kiiremini. Näiteks inimese vajaduse sotsiaalse kontakti järele rahuldub sõbrale külla minemisega. Motiveeritud meediakasutusel võivad olla mõned sõltumatud mõjud indiviididele ja ühiskonnale: indiviid võib püüda kohandada oma enesepilti naisteajakirjas kujutatud edukate naiste portreede järgi; naisteajakirja populaarsus lugejate hulgas võib viia rea uute, konkureerivate naisteajakirjade tekkele. > motiive on empiiriliselt raske eristada vajadustest ja probleemidest, kuid analüütiliselt on need erinevad. Suuremalt jaolt on motiivid samad, mis (otsitud/oodatud) rahuldus, st enamusel juhtudest võib indiviidi käitumismotiive samastada eesmärgiga saada oma tegevusest mingit tulu, mingisugust rahuldust.
üks kostüüm mitmete seast. Naiste emantsipatsioonile lisab Partington (1991) sõnul ka see, et kui rägitakse male gaze'st,, siis selleks et kasutada oskusi oma naiselikkuse loomiseks peavad naised saama meheliku pilgu subjektideks, ennast kõrvalt vaatama, samastama ennast objektidega. Kõrvaltpilk, mis avardab naise maailma. Selline lähenemine on andnud aluse arvamiseks,e t juba ainuüksi vaatamine (moeajakirja vaatamine) on tarbimine, mille abil nad loovad enesepilti. Isegi siis kui nad ei saa riideid osta (Evans ja Thornton 1989). Just looking on oluline naiselikkuse töö ja tarbimise osa. Radner (1995): uus naiselikkus, mis põhineb nartsissismil. Seda ehitatakse mehe pilgu all kuid toimib tänu naudingule, mida naised sellest saavad. Ise, mitte mehe pilgu läbi. ,,Vormis keha peaks olema enesekontrolli ja uhkuse tunnus" Vastuoluline värk ühelt poolt mehe objekt, teiselt poolt iseseisev.
annaabi.ee 
