Inimesed, kes tegelesid surnutega nõudsid selle eest raha. Surm oli liiga igapäevaseks muutunud. Rahvas kuulis, et kõrval külas/linnas oli pool elanikkonnast surnud ning nad teadsid, et see jõuab ka nendeni. Põgeneda polnud kuskile ega ka abi polnud kuskilt loota. Lapsed nägid oma vanemaid suremas ning vanemad oma lapsi, inimesed leppisid sellega, et nad olid võimetud. Brotherhood of flagellants Kuna katku siiski peeti Jumala karistuseks, hakkasid tekkima enesepiitsutajate rühmad(brotherhood of flagellants), kes käisid läbi külade ennast piitsutades ja Jumalalt andeks paludes. Nad karistasid ennast ning niimoodi lootsid pääseda Jumala vihast. Lihtrahva seas olid nad populaarsed, nad võeti omaks. Paavst nägi selles ohtu kirikule, kuid algselt ei teinud midagi. Enesepiitsutajaid nähti kui kangelasi ning paavst uskus, et peagi võivad nad mässe hakata korraldama.
kasvab 16. saj välja ka reformatsiooniliikumine. Kirikulõhe poole ei püüeldud, kirikut üritati lihtalt parandada. Hiliskeskaega iseloomustas janu lunastuse järele massiliselt palverännakuid. Varem tähendas palverännak pikka, koormavat, rasket reisi pühakohta Hiliskeskajal saavad tavaks lühemad rännakud kohaliku tähtusega pühapaika. Sellised liikumised võivad balansseerida lubamatu ja lubatu piiril sotsiaalses mõttes. Nt enesepiitsutajate liikumine, mis sai massiliseks Musta Surma ajal. Sellised protsessioonid levisid üle Euroopa ja nende koosseis vahetus pidevalt. Laienedes tõi see kaasa sotsiaalse rahulolematuse ja 1349. a mõistis paavst selle hukka. Begiinide liikumine tähendas ilmikute kogukondi, kes pühendusid jumalateenimisele. Paljud neist haarati mungaordude liikumisse, osad kaldusid ketserlusse Ristisõjad Ristisõda ei ole kaasaegne termin, see on ajalooline konstruktsioon, mis on mingile
annaabi.ee 
