andeks paludes. Nad karistasid ennast ning niimoodi lootsid pääseda Jumala vihast. Lihtrahva seas olid nad populaarsed, nad võeti omaks. Paavst nägi selles ohtu kirikule, kuid algselt ei teinud midagi. Enesepiitsutajaid nähti kui kangelasi ning paavst uskus, et peagi võivad nad mässe hakata korraldama. Kohalikud kirikud, kes ei tunnustanud enesepiitsutajaid- nendesse suhtuti agressiivselt. Samuti röövisid nad kiriku vara ja ründasid juute. 1349. aastal paavsti käsuga enesepiitsutajad vangistati ja hukati. Juudid Eraldi olukorras olid juudid. Juuditel oli kindel kuninga luba linnas viibimiseks ning neid ei sallitud. Peagi leiti, et juudid on süüdi katkus. Kuna juutidel oli parem hügieen ning nende kogukonnad olid rohkem isoleeritud, haigestus inimesi vähem. Süüdistati, et nemad mürgitasid kaeve ja saastasid õhku. Juute piinati kaua kuni nad selle üles tunnistasid. 1348. aastal algasid esimesed tapmised Prantsusmaal- umbes 40 juuti mõrvati oma
1. taboriidid (esindasid talurahvast ja linna kesk-ning alamkihte) - nõudsid inimeste täielikku varanduslikku ja õiguslikku võrdsust, aadliseisuse kaotamist ja kiriklikke reforme. 2. kariklased (esindasid kaupmehi, jõukaid kästöölisi ja aadlit) nõudsid kirikuvarade tagasi andmist ilmikutele, armulaua veini andmist ka ilmikutele (mitte ainult vaimulikele) ja sakslaste võimu piiramist Tsehhist. 1433 jõudsid kariklased sakslastega kokkuleppele ja reetsid taboriidid. Flagellandid ehk enesepiitsutajad. Patukahetusprotsessioonid, eriti musta surma perioodil, loodeti abi saada. 1348 paavst mõistis nad hukka. Ristisõjad Ristisõdade teoloogiline põhjendus, seos kahetsustegude ja palverännakutega - Usuti, et Ristisõdadega kaitsti Püha Maad ja kristlasi üldiselt. Neile, kes läksid ristisõdadest isa võtma lubati indulgentse. Samuti usuti, et märtrisurm on jumalale meelepärane. Islamisusulised olid keelanud kristlaste palverännakud Jeruusalemma ja hävitanud Püha Haua kiriku
annaabi.ee 
