6 Olemine religioossel tasandil, eesmärgiks audentsuse saavutamine, inimeseks saamine. Tõde ei pruugi olla üldsuse arvates õige, aga võib olla. Kannatusi ei tuleks karta. * Ilmalik eksistentsialism J.P.Sartre. * Inimese olemine eelneb olemusele. Inimene on see, kelleks ta end ise teeb, ei ole saatust. * Inimene püüab vabaneda vastutusest, lükates kõik saatuse kaela. * Püüab elada nii, et pole valikuid, siis elab enesepettuses. Vastutus puudub. * Inimene on määratud olema vaba. * Maailmas olla juba vastutame. * Pole vastust küsimusele, mis tagab hea elu kõikidele, sest väärtus on individuaalne. * Hukka mõista saab ainult subjektiivselt. * Eetiline imperatiiv: 7 Ole aus. 8 Ole iseendale truu. 9 Tegutse vabaduse nimel. * Halvim on see, kui langeb enesepettusesse, mängib rolli, kes ta tegelikult pole. * Kes elab enesepettuses pole petis, sest usub siiralt, kes ta on. Vajab meelemuutust.
Nad ei ulatu kunagi kõrgematesse maailmadesse, omasuguste tapmine takistab läbikäiku valgustatuse maailma. Seda ei saa nad kunagi teada. Tõde varjatakse nende nina alla, nii lähedale, et nad ei suuda sellele fookustuda, kuni on liiga hilja. Oo jah, nii suurejooneline saab olema illusioon vabadusest, et nad ei saa kunagi teada, et on meie orjad.'' ''Kui see kõik paigas on, kuuluvad nad reaalsusele, mille neile lõime. See reaalsus hakkab olema vangla. Nad elavad enesepettuses. Kui meie eesmärk on täidetud, algab domineerimise uus ajastu. Nende meel saab seotud nende uskumuste poolt, uskumused, mille me oleme rajanud igivanadest aegadest.'' ''Kuid, kui nad peaks kunagi teada saama, et on meiega võrdsed, hävitame nad. SEDA EI TOHI NAD MITTE KUNAGI TEADA. Kui nad kunagi peaks teada saama, et kõik koos suudavad nad meist võitu saada, hakkavad nad tegutsema. Nad ei tohi ealeski teada saada mida me teinud oleme, sest kui
surnut ellu ärkavat, siis tekib kohe küsimus, mis on tõenäolisem, kas see, et ta petab mind või iseennast või see, et surnu tõepoolest ärkas ellu. Kui tunnistajapoolne pettus oleks suurem ime kui surnu ellu ärkamine, siis oleks tõepoolest alust uskuda viimast. Ajaloos pole Hume sõnul räägitud ühestki sellisest imest, mille tunnistajaks olnuks piisav arv tervemõistuslikke, hea kasvatusega, haritud ja ausaid inimesi, keda ei saaks kahtlustada pettuses või enesepettuses. 3) Emotsioonid loovad luulude võimaluse. Religioosne inimene võib langeda ekstaasi ja kujutleda ning panna ka teisi seda uskuma 4) Erinevad religioonid viitavad erinevatele imedele, mis ei kooskõlastu üksteisega. Nii nõrgendavad nad imejuttude usaldusväärsust üleüldse. Moto: Uskuda tuleks vaid seda, mida on põhjust uskuda.