Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm Tema esimesed teosed on mõjutatud neoklassitsismist (kaks avamängu sümfooniaorkestrile 1956 ja 1959), ta on kasutanud dodekafooniat (ooperis "Luigelend", 1964, "Kümme haikut", 1966). Eesti parimate hulka arvatud kammerooper "Luigelend" käsitleb inimese ja loodue suhet, seostatud kunstniku eneseotsingutega. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid . Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse
Ükskord õpin ma naerma. Pablo ootab mind. Mozart ootab mind. · ,,Vaene, vaene mees! Vaata ta silmi! Ei oska naerda." · Meie hõõgvel huuled kohtusid, hetkeks liibus terve ta keha kuni põlvini tungivalt ja andunult minu vastu, siis kiskus ta oma huuled lahti ning tantsis hillitsetult ja pagevalt. Seos tänapäevaga: Harry otsis hingerahu. Sellega seoses tuli tema ellu uusi olukordi, kuhu ta ei uskunud sattuvat. Ka tänapäeval on nii. Inimesed jõuavad eneseotsingutega uutesse olukordadesse, mis mõnikord ei pruugi isegi meeldida.
annaabi.ee 
