“Eksistentsialism on humanism” (1946) Romaan “Iiveldus” Seda teost peetakse eksistentsialistliku kirjanduse esimeseks mõjukaks teoseks. 1938. aastal ilmunud “Iiveldus” on paljude uurijate meelest Sartre’i parim proosateos, mis oli ühtlasi uue mõttevoolu – eksistentsialismi esimene kirjanduslik pääsuke. “Iiveldus” on päevikuvormis romaan, mis vahendab ängide küüsis vaevleva minategelase Antoine Roquentini eksistentsiaalset ekslemist ja eneseotsingut 1930. aastate Pariisis. Romaan “Iiveldus” Peategelaseks on Antoine Roquentin, kes on end pärast pikki reisiaastaid sisse seadnud ühte Prantsuse sadamalinna.Ta asub reipalt tööle, et lõpetada uurimus ühest tuntud poliitikategelasest. Probleem: Ühel hetkel hakkab peategelast painama kummaline iiveldustunne, mis saadab teda kõikjal – kirjutades uurimust, kohtudes sõpradega ning isegi siis, kui tema mõtted kanduvad Annyle – tüdrukule, keda ta kunagi armastas.
“Ärakinkija.” Üleüldiselt on ta rääkinud sõjast kui elurüüstajast. 5. 7 luuletust ja nende peamõte: 1. “Tüli” - inimesed mõistavad teineteist väga kiiresti hukka ning seisavad iseenda arvamuse ees, teadmata, miks teine inimene teisiti arvab. Luuletuse puhul rääkisid inimesed erinevat murret, mille tõttu ühe jaoks oli ämber, kuid teise jaoks pang. 2. “Mustjalg” - koosneb seitsmest nädalapäevast ning kirjeldab inimese eneseotsingut, mis kestab kogu elu, kuid jõutakse ikkagi tagasi algusesse oma juurte juurde. 3. “Õhukivi” - arutleb selle üle, kas see sõda jääbki selliseks ning miski ei ole enam endine. 4. “Hirm” - sõja ajal on pidev hirm ning iga väike hääl võib tähendada halba. On pidev hirm, et sinult võetakse sinu kõige kallimad ja lähedasemad. 5. “Masin” - olles ise osa sõjast oled sa justkui nagu masin, kes täidab kõrgema inimese käsku
eksistentsist. Inimene seisab pidevalt silmitsi eluliste valikute ning oma olemasolu piiridega surmaga. Elu, mida elatakse oma individuaalsust teadvustamata, on võõrandunud ja absurdne. Absoluutselt vaba on inimene, kes võtab endale täieliku vastutuse julgeb ise valida ja otsustada. TEOSE IDEESTIK: ,,Iiveldus" on päevikuvormis romaan, mis vahendab ängide küüsis vaevleva mina-tegelase Antoine Roquentini eksistentsiaalset ekslemist ja eneseotsingut 1930. aastate Pariisis. Sartre'i tegelaste eksistentsialiastlik kriis tähendab kommunikatsiooni vaegust. Maailm on vaenulik, tegelased on üksinda ja kannatavad alaväärsuse all. Nad ei saatalitada südametunnistuse järgi. Inimene püüab end näidata paremana kui ta tegelikult on. KRIITIKA - ARVO UUSTALU: ,,Iiveldus" on lugu Antoine Roquentini nimelisest teadlasest-autistist, kes leiab, et elul pole mõtet
annaabi.ee 
