Tumesinine viitab ka kohanemisele olemasolevate võimalustega, valmisolekule anda ja loobuda, tagasihoidlikkusele. Sinine kui tundlikkuse ja kõikemõistvuse värvus tähistab ühteaegu nostalgilist leppimist olemasolevaga ja andumist kui ka võimalust olla samaaegselt eemal ja ära. Sinist alati ja kõiges eelistav inimene on Max Lüscheri arvates üsna tõenäoliselt heasüdamlik ingel, kes on võtnud nõuks enesesalgamisest ja eneseohverdamisest rõõmu tunda. Ta on järeleandlik, valmis kompromissideks, rahusobituseks ja leppimiseks. Sinist vihkav inimene on kui saatan, kes esimesl pooltunnil on veetlevuse kehastus, teisel pooltunnil kannatav ja kolmandal tunnil taas üksinda. See värvus sümboliseerib hämarikku ja videvikku, usku, truudust, viljakust, lõpmatust, ta
kindlasti lugeda toatüdruku Dorine'i. Tõesti ahhetamapanev julgus ja mõtteviis. Neiu oli kõigest teenija, kuid kunagi ei hoidnud tagasi avaldamast arvamust, tegi silmad ette kõikidele tähtsatele ninadele. Oli küll tunda, et preili ei olnud haritud, sest ütles alati kõik mõtlemata välja, kuid ei saaks öelda, et ta midagi valesti öelnud oleks. Ta oli aus ja argumenteeritud. Võib-olla ka veidi omast ajast ees, sest ta ei sallinud silmaotsaski mõtet mingisugusest sundabielust või eneseohverdamisest vanema tõekspidamise pärast. Ta nägi inimesi hästi läbi ja sai aru, mis kellelgi tõeliselt plaanis oli. Uskumatult meeldejääv ja oluline karakter, kes näitab, et mitte ainult haridus ei ole tähtis, et näha maailma laiemalt. Teine tegelaskuju, kes positiivset mõju avaldas, oli kindlasti Cleante. Ideaalne näide haritud ja viisakast mehest, kes teab, kuidas maailmas asjad toimivad. Kunagi ei häbenenud
Tumesinine viitab ka kohanemisele olemasolevate võimalustega, valmisolekule anda ja loobuda, tagasihoidlikkusele. Sinine kui tundlikkuse ja kõikemõistvuse värvus tähistab ühteaegu nostalgilist leppimist olemasolevaga ja andumist kui ka võimalust olla samaaegselt eemal ja ära. Sinist alati ja kõiges eelistav inimene on Max Lüscheri arvates üsna tõenäoliselt heasüdamlik ingel, kes on võtnud nõuks enesesalgamisest ja eneseohverdamisest rõõmu tunda. Ta on järeleandlik, valmis kompromissideks, rahusobituseks ja leppimiseks. Sinist vihkav inimene on kui saatan, kes esimesl pooltunnil on veetlevuse kehastus, teisel pooltunnil kannatav ja kolmandal tunnil taas üksinda. See värvus sümboliseerib hämarikku ja videvikku, usku, truudust, viljakust, lõpmatust, ta vaigistab ja hellitab nagu meri. Schelling on öelnud, et sinine on magava mere rahu.
annaabi.ee 
