korraldajate ülevaade soome-ugri etnofuturismi kui mõtteviisi alustest ja kujunemisloost. Etnofuturism on säde, mis tekib kultuuris selle olemuse kahe pooluse kokkupuutel. Nendeks poolusteks on kultuuri kõige ürgsemad, rahvale kõige omasemad kihistused ühelt poolt ja maailmakultuuri kõige uuemad, kõige modernsemad ilmingud teiselt poolt. Tekkinud säde on kultuuri loomulikult elavdav jõud. Eestlased on nimetanud end ise sajandeid maarahvaks, mis on paikse rahva enesenimetusena ka laiemalt levinud. Kui Johann Voldemar Jannsen 1857.aastal maarahva kohta "Pärnu Postimehes" esimesi kordi nimetust "eestlane" kasutas, tuli seega ka siinse maarahva maa kohta kasutusele Eestimaa. Edasise iseteadvuse tõusu ja eesti identiteedi sõnastamise teel hargnesid rahvusliku ideoloogia kolm suunda, mis seisnesid peamiselt saksa kultuuri ja orientatsiooni (Jansen), vene mõjude (Jakobson) ja oma maarahva põhjale rajatu (Hurt) koosmõjus.
juhinduvad vanadest usundilistest ideedest ja ohverdavad veel kohaperemeestele-vaimudele. Kuivõrd enamusel eenetsitest on katkenud sidemed traditsioonilise eluviisiga, on muutunud ka nende religioossed kujutelmad ja praktikad. Nganassaanid Laur Vallikivi ETNONÜÜM Nganassaanid nimetavad üksteist nimega nja, mis tähendab vend. Idapoolses Vadejevi murderühmas kasutatakse enesenimetusena ka as'a. "Nganasan", mis tähendab `inimene, mees', võeti kasutusele vene etnoloogide poolt 1930. aastatel. Vana nimetus nganassaanide kohta on tavgid ehk tavgisamojeedid, ka Avami või Vadejevi samojeedid. ASUALA Nganassaanide põline asuala on olnud Taimõri poolsaare lõuna- ja keskosas (Põhja-Siberi madalikul), seega on nad põhjapoolseim Euraasia põlisrahvas. See on valdavalt lagetundraala, lõuna pool leidub ka metsatundrat.
annaabi.ee 
