Permikomid Anna-Liisa 10c Enesenimetused: komi-otir komi-mort permjak Permikomid elavad ASUALA Permikomi ringkonnas Permi krais, Kirovi oblasti loodeosas ning mitmel pool Siberis Tjumeni oblastis. Murdepunkte permikomide ajaloost 1472-1505 - 1930-ndad - permikomid sunnitakse hävitatakse füüsiliselt vene õigeusku ja või suletakse allutatakse Moskva vangilaagritesse suurvürstiriigile. suurem osa emakeelse 18. saj. algus Vene õppekirjanduse suurmaaomanik Grigori autoreid, Stroganov sai Peeter teadustöötajaid ja Suurelt enamuse permikomi kirjanduse permikomi asualadest rajajad. "igaveseks ja päritavaks 1960-ndad algab valduseks", permikomid permikomide massiline pärisorjastatakse. väljarändamine oma 1925 - rajatakse Komi- ajaloolise...
Nganassaani keel on tuegvalt mõjutatud ümbruskonnas olevate rahvaste kokkupuutega, eelkõige evenki ja Dolgaani keelega. Mõnes valdkonnas, näiteks põhjapõdrakasvatus ja loomakasvatus, on palju laensõnu neenetsi keelest. Palju sõnu on laenatud ka vene keelest, eriti poliitika, majanduse ja kultuuri vallas. Nganassaanidel pole kirjakeelt. (Viires, 1993) 4. Sölkupid 4.1 Nimetus Sölkupid on samojeedi rahvas, kes kõnelevad sölkupi ja vene keelt. Enesenimetused on sölkup, sölkup, sösqum, cumõl qup, süssü qum, mis tõlkes tähendab "taiga- või metsainimene". Vene keeles nimetatakse sölkupe ostjakisamojeedideks. (Sölkupid, 2018) 4.2 Asuala Lõunapoolsed sölkupid elavad Obi lisajõgede (Tõm, Ket, Parabel, Vasjugan, Tsaja, Tsulõm) äärses Tomski oblastis(vt. Lisa 1). Seal on valdavalt lõunataiga. (Vallikivi, 2018) 8
Karjalast asub ka Soome aladel, kuid sealne rahvas on juba väga soomestunud. Paraku hääbub meie kõrval iga natukese aja tagant mõni väikerahvas ja kurvad on lood ka Karjalaga. Nad on väike rahvus ning pole suutnud end iseseisva rahvusena väga tõestada. Siin referaadis püüangi anda ülevaate Karjalaste elust, nende omapärasest kultuurist ning saavutustest läbi ajaloo. 3 1. Nimetused ja asuala Karjalaste enesenimetused on karjalaine ja karjalažet. Need rahvanimetused ehk etnonüümid käisid algselt ilmselt vaid tänapäeva Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajandil on seda nimetust kasutama hakanud ka karjalaste teised rühmad. Erinevad hüpoteesid seostavad nende nimetusi karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavate
annaabi.ee 
