Seadus formaalses mõttes on iga seadusandliku võimu ehk parlamendi poolt seaduste andmiseks ette nähtud menetluses vastu võetud ja seaduseks nimetatav õigusakt sõltumata sellest, kas temas sisaldub üld- või üksikregulatsioon. Seadus materiaalses mõttes on iga õigusakt, mis sisaldab üldnorme ehk õiguse üldakt, sõltumata sellest, kas selle on vastu võtnud seadusandlik, täidesaatev (määrus) või kohtuvõim (kohtute enesekorralduslikud õigusaktid). 6 Seadused Eesti õigussüsteemis Eesti põhiseaduse § 65 järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule ja § 105 järgi on seaduste vastuvõtmine võimalik ka rahvahääletusel. Eestis teostatakse vastavalt põhiseaduse § 3 järgi Riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Põhiseaduse § 12 järgi on
määrused tunnistanud õigusvastaseks, v.a need, millega reguleeritakse kohaliku elu küsimusi, aga need on riivanud jälle muid seadusi, mille tulemusena ei ole ükski praeter legem määrus läbi läinud. Teoorias tunnistatakse praeter legem määrusteks küll neid, mis lahendavad enesekorralduslikke küsimusi (sisekord jne). Ainsana on praeter legem tunnustega tegemist kohaliku elu küsimuste lahendamisel ja teine on enesekorralduslikud määrused (ainult tunnusedon). Contra legem määrused — muudavad kehtivat seadust. Neid ei peeta heaks demokraatlikes õigussüsteemides, kuigi contra legem määruste doktriinides on ka olemas nn lubatud riived. Üks lubatud riive on: kui contra legem määruse säte ei ole vastuolus kehtiva õiguse antud valdkonna eesmärgiga, vaid teeb selle eesmärgi realiseerimise selgemaks ja efektiivsemaks, siis on see lubatud
annaabi.ee 
