väliskõneliselt, siis eesmärk on 2.klassis jõuda sosinal häälimisele. Abistavaks vahendiks on lastel peeglite kasutamine suu asendi ja liikumise teadlikuks jälgimiseks. Last abistab samuti skeem, mis kajastab häälikute arvu sõnas, ning Õp koos häälimine. Oluline on õpetada lastele ka häälimisvea leidmist, pöörates tähelepanu häälikujärje vigadele, häälikute ärajätmisele või asendamisele. Sobivaks töövõtteks 2.klassis on piltide rühmitamine häälikute arvu järgi. Enesekontrollioskust aitab kujundada häälikute arvu leidmine. See on aga siiski teisejärguline ülesanne, eesmärk on häälimisvilumuse kujundamine, st häälimine peab automatiseeruma, et sooritada seda operatsioonina kujutluse tasandil. Vilumuse kujundamisel on otstarbekas kasutada ülesandeid, kus häälimine on eeldus vastuse leidmisel: Nimeta kolmas (teine, neljas) häälik sõnas. Nimeta kolmanda (teise, neljanda) hääliku numbrid. Nimeta ühine häälik sõnades (sai - suu, muna - suvi, silm - võsa).
Teadmiste kinnistamise ja oskuste kujundamise esimestes tundides on enamusel harjutustest õpetav iseloom ja neid teostatakse põhiliselt õpetaja juhendamisel. Kuid ka siis on õpetaja sekkumine õpilaste töösse erinev, sõltuv nende individuaalsetest iseärasustest. Järgnevates tundides peab pidevalt tõusma iseseisva töö osakaal (loomingulisi elemente sisaldavate harjutuste täitmine, mis omavad ka arendavat ja korrigeerivat väärtust, arendavad ka õpilaste enesekontrollioskust. Kinnistavad tunnid võivad olla vaga erineva struktuuriga. Nad võivad sisaldada järgmisi etappe: · Koduste ülesannete kontrollimine, · peast arvutamise harjutamine, · tunni teema ja eesmärgi teatamine, · tulpülesannete ja tekstülesannete lahendamisoskuse harjutamine õpetaja juhendamisel, · õpilaste iseseisev töö (tulpharjutuste ja tekstülesannete lahendamine, mõõtmis-ja joonestamistööde sooritamine),
annaabi.ee 
