ammu lõppenud ka külm sõda, kostavad mõne suurriigi ähvardused väikeriikide aadressil, sh ka Eesti aadressil. Seega peaks olema õiglase hinnangu andmine möödunud sajandi keskpaiga kurbadele sündmustele aktuaalne ka tänapäeval. Ühelt poolt oleks nagu kõik juba ammu selge: sõja lõpus ütlesid võitjad, et kaotajad olid kõigis süüdi häda võidetuile! Väga palju oli peale sõda lausvalet kaotajate kohta ja võitjate enesekiitust. Kuid aeg toob selgust, sest üha enam avanevad arhiivid ja dokumendid räägivad tihti risti vastupidist. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. Nii USA kui ka N Liidu sõjaväelised juhid arvasid, et jagatud Saksamaa pinnal võib puhkeda uus suur sõda . 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne- Berliiniga
üht valupunkti. Savisaare valuline reaktsioon sellele näitab, et meie teemapüstitus töötab ja tabas õiget kohta. Keskerakond on ilmselgelt hirmul,“ ütles Kross Postimehele (Postimees 16 2013). Sellest tsitaadist ilmneb ilma igasugu keerutamist kasutamata vastase ründamine. Nimelt süüdistab Eerik-Niiles Kross Keskerakonda korruptsioonis. Samas kasutab Kross siinkohal ka enesekiitust, viidates sellele, et tänu IRLi algatatud korruptsiooniteema püstitamisele ja Savisaare valulikule reageerimisele on tõstatatud süüdistuses mingisugune tõetera sees ning seda tänu Krossile ja IRLile. „See tähendab, et iga hääl võib otsustada Keskerakonna ainuvõimu lõpetamise Tallinnas ja seeläbi aidata kaasa linnakodanike heaolu kasvule. /…/“ selgitas Kross (Postimees 2013). Kross iseloomustab Keskerakonna võimupositsiooni halvustavalt „ainuvõimuna,“ mis justkui
*** Hea, kui sind mõistetakse, mitte aga läbi nähakse. *** Soovide täitumine annab põhjust nende paljunemiseks. *** Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. *** Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. *** Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. *** Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. *** Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. *** Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi.
Pilk võib osutuda hinge reeturiks. Mõne inimese vägevust saab mõõta vaid ta sõnades. Aus varjab oma mõtteid vaikimisega, kaval teiste mõtetega. Löök iseloomustab lööjat. Inimese energia vallandub ikka eesmärki nähes. Kõige raskem on ikka eesseisev ülesanne. Hea, kui sind mõistetakse, mitte aga läbi nähakse. Soovide täitumine annab põhjust nende paljunemiseks. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus.
Pilk võib osutuda hinge reeturiks. Mõne inimese vägevust saab mõõta vaid ta sõnades. Aus varjab oma mõtteid vaikimisega, kaval teiste mõtetega. Löök iseloomustab lööjat. Inimese energia vallandub ikka eesmärki nähes. Kõige raskem on ikka eesseisev ülesanne. Hea, kui sind mõistetakse, mitte aga läbi nähakse. Soovide täitumine annab põhjust nende paljunemiseks. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus.
4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täitumine annab põhjust nende paljunemiseks. 14. Hea, kui sind mõistetakse, mitte aga läbi nähakse. 15. Kõige raskem on ikka eesseisev ülesanne. 16. Inimese energia vallandub ikka eesmärki nähes. 17. Löök iseloomustab lööjat. 18. Aus varjab oma mõtteid vaikimisega, kaval teiste mõtetega. 19
annaabi.ee 
