rahvale paremaid tingimusi. Tema töökust näitab veel seegi, et ta tõi Pihkvast laudu ja mitte enda tarbeks, vaid rahvale. Õige kuningas hoolitseb oma rahva heaolu eest. Mees hiilgas ka oma tarkusega, kavaldades mitu korda raudrüütlid üle, mil nad tahtsid teda enda poolele meelitada, et koos maailma valitseda. Kalevipoeg oli aga iseseisev tegelane ja ei olnud sellest huvitatud. Sangaril oli paraku ka pahupooli. Ta oli enesekiitleja, raevukas, joodik, vägistaja. Ühel õhtul jõi Kalevipoeg end purju ja hakkas saarepiiga vägistamisest rääkima. Mõõgasepp sai selle peale kurjaks ning toimus kahe kange vahel võitlus. Suur ja tugev Kalevipoeg sai võitu, kuid mõõk neeti ära. Ta raevukust näitab ka tõsiasi, et ta tappis Tuslari, kes röövis inimese kõige kallima vara ema. Peale oma kalliks saanud hobuse surma läks kangelane endast sootuks välja ning tappis leina ja raevu käes olles kõik
Autor: K. Lotamõis. (Aaver, Laanekask, Olesk 1994: 291) Näidendis on kaks täiesti vastanduvat naistegelast aus saunaneiu Suli Miina ja õel suurtalu peretütar Nääri Maret. Ainuke, mis neid kahte ühendab, on mees. Isegi tüdrukute huvi tema vastu on erinev: üks armastas, teine ihaldas (raha). 15 Maret oli Koidula poolt kujutatud üdini negatiivsete joontega tegelasena: tige, edev, varaahne, enesekiitleja, truudusetu, korratu, laisk ja pahatahtlik. Ta arvas, et kõik peavad tema tahtmist mööda tegema, sest on kõige varakam neiu terves külas (vähemalt teised teadsid nii olevat) ja hoidku oma nahk selle eest, kes ta uhkust julges riivata. Isegi Hansu pidas enda omaks, kuigi too neiu vastu suurt huvi ei tundnud. Ta muutus koheselt armukadedaks, kui Miina noormehele silmagi julges vaadata, rääkimata jutuajamisest. Ent kui tüdruk seda siiski teha
annaabi.ee 
