kadu ja sellest põhjustatud probleeme organisatsioonis. 22. Kitsa ja laia juhtimisulatuse erinevused, eelised ja puudused 23. Eestvedamine ja eestvedamise teooriad Kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Isiksuse omaduste ja oskuste teooriad - eestvedamiseks oluliste isiksuse omadustena on sagedamini pakutud meeldivust, karismaatilisust, kohanevust, sotsiaalset erksust, saavutustele orienteeritust, enesekehtestavust, koostööd, kindlameelsust, usaldusväärsust, domineerivust, energilisust, püsivust, eneseusaldust, stressitaluvust ja vastutust, samuti intelligentsust, suhtlemisoskust, kohanemisvõimet, loovust ja empaatiat. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad - väidetakse, et eestvedamine ei olene niivõrd liidrist, kuivõrd juhtimise stiilist, milledeks on autokraatne, demokraatlik, neurokraatne, patriarhaarne, liberaalne, passiivne ja bürokraatlik juhtimine
Eestvedamine tähendab inimeste mõjutamist läbi veenmisprotsessi suhtlemise kaudu. Eristatakse kolme tüüpi teooriaid: - Isiksuse omaduste ja oskuste teooriad - Juhtimisstiili ja käitumise teooriad - Situatiivse lähenemise ja olukorra teooriad · Isiksuse omaduste ja oskuste teooriad - eestvedamiseks oluliste isiksuse omadustena on sagedamini pakutud meeldivust, karismaatilisust, kohanevust, sotsiaalset erksust, saavutustele orienteeritust, enesekehtestavust, koostööd, kindlameelsust, usaldusväärsust, domineerivust, energilisust, püsivust, eneseusaldust, stressitaluvust ja vastutust, samuti intelligentsust, suhtlemisoskust, kohanemisvõimet, loovust ja empaatiat. · Juhtimisstiili ja käitumise teooriad - väidetakse, et eestvedamine ei olene niivõrd liidrist, kuivõrd juhtimise stiilist, milledeks on autokraatne, demokraatlik, neurokraatne, patriarhaarne, liberaalne, passiivne ja bürokraatlik juhtimine.
Isiksuseomadusi uurivates teooriates tõdetakse, et need on ka õppimise ja harjutamise teel arendatavad. 1930-ndatel aastatel levima hakanud sotsiaalseid protsesse kajastavad neoklassikalised teooriad pöörasid tähelepanu inimeste psühholoogiale, suhetele ja koostööle. Teise maailmasõja järgne aeg oli soodne ka grupiteooriate tekkeks (1940-ndad). Eestvedamiseks oluliste isiksuseomadustena pakuti sagedamini karismaatilisust, kohanemist, saavutustele orienteeritust, enesekehtestavust, domineerivust, energilisust, suhtlemisoskust, kindlameelsust, usaldusväärsust, püsivust ja vastutust. Viimaste aastakümnete jooksul on antud omadustele lisatud veel loovus, koostöö, sotsiaalne erksus, empaatia, emotsionaalne intelligentsus jt. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad Juhtimisstiili ja käitumise teooriad levisid 1950-ndate aastate keskpaiku ning nende kohaselt oleneb eestvedamine mitte liidrist vaid juhtimisstiilist. Juhtimisstiili all mõistetakse juhi
Isiksuseomadusi uurivates teooriates tõdetakse, et need on ka õppimise ja harjutamise teel arendatavad. 1930-ndatel aastatel levima hakanud sotsiaalseid protsesse kajastavad neoklassikalised teooriad pöörasid tähelepanu inimeste psühholoogiale, suhetele ja koostööle. Teise maailmasõja järgne aeg oli soodne ka grupiteooriate tekkeks (1940-ndad). Eestvedamiseks oluliste isiksuseomadustena pakuti sagedamini karismaatilisust, kohanemist, saavutustele orienteeritust, enesekehtestavust, domineerivust, energilisust, suhtlemisoskust, kindlameelsust, usaldusväärsust, püsivust ja vastutust. Viimaste aastakümnete jooksul on antud omadustele lisatud veel loovus, koostöö, sotsiaalne erksus, empaatia, emotsionaalne intelligentsus jt. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad Juhtimisstiili ja käitumise teooriad levisid 1950-ndate aastate keskpaiku ning nende kohaselt oleneb eestvedamine mitte liidrist vaid juhtimisstiilist. Juhtimisstiili all mõistetakse juhi
vedamiseks vajalike inimeste omaduste, sh. nii vaimsete kui füüsiliste omaduste väljaselgitamisel. Isiksuse omadusi uurivates teooriates tõdetakse, et need on õppimise ja harjutamise teel arendatavad. Uurimustes pakutakse välja mitmesuguseid isiksuse omadusi, mis tagavad liidri mõjuvõimu järgijate üle. Eestvedamiseks oluliste isiksuse omadustena on sagedamini pakutud: - meeldivust, - karismaatilisust, - kohanevust, - sotsiaalset erksust, - saavutustele orienteeritust, - enesekehtestavust, - koostööd, - kindlameelsust, - usaldusväärsust, domineerivust, 255 konspekti koostaja märkus 256 Certo, S. Modern Management:Quality, Ethics and the Global Environment. 5th ed. Allyn and Bacon, 1992, lk. 289 257 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 206-207 258 Ruth Alas. Juhtimise alused. Külim, 1997, lk. 89-90 - energilisust, - püsivust, - eneseusaldust, - stressitaluvust, vastutust, - intelligentsust, - suhtlemisoskust,
annaabi.ee 
