ligimese heaolu ega õigusi. Agressiivsuse tagajärjeks võib olla teise hingeline, vaimne, füüsiline või majanduslik kahjustamine või isegi hävitamine. (Lehtsaar). Agressiivne käitumine kujutab endast sagedasti sundi teise suhtes. Seega tuleb agressiivse käitumise analüüsil lähtuda ka õigustest inimesevahelistes suhetes. (Heiki Krips 2010). Kehtestav käitumine teist inimest kiusamata võimaldab kaitsta oma õigusi ja personaalset ruumi. Enesekehtestamisoskus on arendatav harjumuspärastest käitumismallidest piiramise teel. Samal ajal on tähtis õppida ja omandada uusi suhtlemis kvaliteete. Kehtestav sõnum on selge ja lühike seletus antud olukordades, kasutades täpset keelt ja konkreetset väljendusviisi. Hoiduda tuleks slängide kasutamisest. Tundeid, mõtteid ning vajadusi peaks väljendama lihtsate mina-sõnumitena. Partneri väärtustamisel ei tohiks kasutada ebaviisakaid väljendeid, vaid tuleks olla mõistev ja valiv sõnade suhtes
5.4. Eestvedamisteooriad Isiksuseomaduste teooria ehk eripärasuste teooria Liidri isiksuseomaduste teooria püüab välja selgitada, kuidas on seotud juhi tegevuse tulemuslikkus tema isiksuseomadustega. Isiksuseomaduste all mõeldakse püsivaid, ainult sellele inimesele omaseid käitumis- ja reageerimisviise. Nende abil saab ennustada inimese käitumist mitmesugustes olukordades. (Alas, 2004) Liidrite omadused: Gary A. Yukl - kohanemisvõime, sotsiaalne tundlikkus, kõrge saavutusvajadus, enesekehtestamisoskus, koostöövalmidus, dominantsus, enesekindlus, energilisus, stressitaluvus, soov vastutada (Vadi, 1997, viidatud Alas, 2004 järgi). Keith Davis - intelligentsus, sotsiaalne küpsus, sisemine motiveeritus, inimsuhete tähtsustamine (Davis, 1977, viidatud Alas, 2004 järgi). Enamik eestvedamise varaseid käsitlusi asetasid keskpunkti tugeva üksikisiku - nn suurmehe kui tegevuste käivitaja. Suurmeheteooria alusel joonistab välja kaks eestvedaja tüüpi:
annaabi.ee 
