frustratsioon esinevad enne enesevigastamist ning taolise käitumise tagajärjel mainitud emotsioonid justkui kaoksid või saaksid mingisuguse leevenduse ja inimest valdab rahulolutunne. Olgugi et on olemas teatud psühholoogilised ja bioloogilised seletused, mis näitavad, kuidas enesevigastamine negatiivseid emotsioone leevendab, ei ole selle mehhanismid siiski täielikult mõistetavad. (Muehlenkamp, 2007, Klonsky, 2006: 229 kaudu) Teisalt toob Klonsky välja termini enesekaristus. Ta leiab, et paljud uurimuses kajastatute enesevigastamiste tagamaad seisnesid eneseviha või enesekaristuse suhtes. Paljud taolise põhjuslikkusega noorukid kannatasid enesevihkamise ja madala enesehinnangu all. Põhjused väljendusid tihti soovis ennast karistada või väljendada viha enda suhtes. Eneseregulatsioon ning -karistamine on kaks kõige enimesinevat põhjust, miks noored end vigastavad. Klonsky mainib ära ka vähemesinenud, kuid mitte-vähemtähtsad põhjused nagu soov teistega
ebakompetentsed Ohud: Kardavad vigu, eksimusi, korratust, ebatäiuslikkust, ootamatusi, olukordi, mille jaoks pole reegleid olemas Strateegiad: - Reeglid, standardid ja "peab" - Hindavad ja mõõdavad nii enda kui teiste vastavust standardeile - Püüavad kontrollida nii ennast kui teisi, etteheited kui pole "nii kui peab", vahel ka karistused Afektid: - Ängistus, kuna näevad ette standardeile allajäämist - Pettumus, enesesüüdistus, enesekaristus - Läbikukkumist läbi elades langevad sügavasse depressiooni Näide: Rühmatöö tegemine ja kokkulepitud kuupäev. Anakastne isikuss esitab kõige varem ära ja kui teised nii kiiresti ei jõua siis teeb teiste osa ära ja hakkab neid süüdistama. 2) võivad jääda liigselt detailidesse kinni ja esitada viimasel hetkel ning olla ka siis rahulolematu. Vältiv isiksus - Üritab vältida piinlikust tekitavaid olukordi - Arutleb tihti selle üle mida teised temast arvavad
annaabi.ee 
