Enesehinnangu ebaadekvaatsus põhineb enesetaju hälvetel. Inimesel on kalduvus esitada ennast ja endast mõelda paremini, soosivalt. Üheks selliseks nähtuseks on kausaalse atributsiooni (põhjuste omistamise) üldviga: inimestel on kalduvus pidada oma edu põhjuseks enda omadusi ja väärtusi ning oma ebaõnnestumise põhjusteks väliseid tegureid (teiste inimeste tegude põhjendamisel on kõik vastupidi). Selleks, et hoida enesehinnangut kõrgel, võivad inimesed tegeleda enesekahjustamisega, st seatakse ennast juba enne tegevust edu saavutamise jaoks ebasoodsasse positsiooni, et ebaedu korral põhjendada seda ... ebasoodsa positsiooniga. Kõrgendatud enesehinnang väljendub positiivsetes illusioonides. Inimestel on ebarealistlikult positiivne minapilt, mis väljendub "keskmisest parema" efektis (näit. 80% USA autojuhtidest peavad ennast keskmisest paremateks). Samuti on inimesed ebarealistlikult optimistlikud ja eeldavad oma tegevustes edu ning ei mõtle oma tegevuste
Narkomaania kahjustab ka rahvamajandust – narkomaanide ning nende ohvrite ravimiskulud, tootlike inimeste arvu vähenemine narkosõltuvusse sattunute arvel. Samuti levivad teatud nakkushaigused, HIV- viirus, hepatiit, mis suurendab omakorda ravimiskulusid. Kahjustatav õigushüve- Narkootikumide tarvitamine inimese poolt on küll vähemal või rohkemal määral tervist kahjustav, kuid narkootikumi tarbimine enamasti inimese ohustamine tema enesekahjustamisega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik ringlus kahjustab oluliselt ka inimese heaolu ning avaldab negatiivset mõju ühiskonna majanduslikele, kultuurilistele ja poliitilistele alustele. Väike ja suur kogus – Suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega,
annaabi.ee 
