vaid info hankijaid, alamaid. Regioone vaadati suletud süsteemidena ei osatud käsitleda nendevahelisi suhteid-sidemeid. Inimgeograafia harud jäid nõrgaks, lünklikuks Geograafia maine ja autoriteet langes, noori enam ei huvitanud ei tulnud uut põlvkonda peale. Regionaalne ja süsteemigeograagia said halvasti läbi (regionaalse omad olid snoobid), toimus killustus Geograafias toimus eneseisolatsioon, ei tehtud koostööd teiste harudega Uuriti ajaloolist riike ja piirkondi, kui oldi isoleeritud majandusega, mitte globaliseeruvat tänapäeva Uurimisteemasid nappis. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON: 20 saj II pool (1950- ?) Vana regiooniparadigma asendati ruumikorralduse paradigmaga. Inimgeograafia iseseisvus loodusgeograafiast, areng kiirenes.Tekkisid kaks peavoolu. Süsteemlähenemise metodoloogika, arvutid = matematiseerimine. Tuleb
vaid info hankijaid, alamaid. Regioone vaadati suletud süsteemidena ei osatud käsitleda nendevahelisi suhteid-sidemeid. Inimgeograafia harud jäid nõrgaks, lünklikuks Geograafia maine ja autoriteet langes, noori enam ei huvitanud ei tulnud uut põlvkonda peale. Regionaalne ja süsteemigeograagia said halvasti läbi (regionaalse omad olid snoobid), toimus killustus Geograafias toimus eneseisolatsioon, ei tehtud koostööd teiste harudega Uuriti ajaloolist riike ja piirkondi, kui oldi isoleeritud majandusega, mitte globaliseeruvat tänapäeva Uurimisteemasid nappis. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON: 20 saj II pool (1950- ?) Vana regiooniparadigma asendati ruumikorralduse paradigmaga. Inimgeograafia iseseisvus loodusgeograafiast, areng kiirenes.Tekkisid kaks peavoolu. Süsteemlähenemise metodoloogika, arvutid = matematiseerimine. Tuleb
Regiooniparadigma kriis Kokkuvote. Paradigmakriisi ilmingud.. Kokkuv6ttes aga kordame veel kord üle kriisi konkreetsed, praktilise tahtsusega ilmingud: · -geograafia rakenduste vähesus ja autoriteedi langus avalikkuse silmis, · -loodus-ja inimgeograafia v66rdumine teineteisest ja geograafia edasise killunemise oht, · -regionaal-ja süstemaatiliste geograafide halb läbisaamine omavahel, · -vähesed suhted naaberteadustega, geograafia eneseisolatsioon, · -ajaloolise temaatika vohamine kaasaegse arvel, · -eriti just inimgeograafia Iünklikkus ja arengu aeglustumine, · -uurimisteemade nappus, · -noorte huvi langus geograafia vastu ja noore p6lvkonna pealekasvu takerdumine. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON XX sajandi teisel poolel inimgeograafia iseseisvus lõplikult ja ta areng kiirenes, samuti nagu inimgeograafilise tegelikkuse enda areng, mida ta uurib. Selles arengus v6ib eristada kaks etappi: · nn
regiooniparadigma üks põhimõtteid. Kokkuvõte Paradigmakriisi i1mingud. Kriisi konkreetsed, praktilise tähtsusega ilmingud: - geograafia rakenduste vähesus ja autoriteedi langus avalikkuse silmis, loodus-ja inimgeograafia võõrdumine teineteisest ja geograafia edasise killunemise oht, - regionaal-ja süstemaatiliste geograafide halb läbisaamine omavahel, - vähesed suhted naaberteadustega, geograafia eneseisolatsioon, - ajaloolise temaatika vohamine kaasaegse arvel, - eriti just inimgeograafia lünklikkus ja arengu aeglustumine, - uurimisteemade nappus, - noorte huvi langus geograafia vastu ja noore põ1vkonna pealekasvu takerdumine. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON Üldine ülevaade inimgeograafia arengutest ja vooludest 20. saj teisel poolel XX sajandi teisel poolel inimgeograafia iseseisvus 1õplikult ja ta areng kiirenes, samuti nagu
annaabi.ee 
