igapäevaseid kasutajaid kui ka neid, kel puudus üldse Facebooki konto. Tulemustest selgus, et mitte-kasutajad ja sagedased kasutajad erinesid nii sotsiaalsetelt omadustelt kui ka isiksuseomadustelt. Facebooki mittekasutajatel oli väiksem kalduvus eneseavamisele, väiksem osalus sotsiaalvõrgustikes ja kõrgem kalduvus varjata oma nartissistlikke tunnuseid. Sagedased Facebooki kasutajad said kõrgemad tulemused avalikus eneseimetluses ja selgus, et neil on rohkem intiimseid sõprussuhteid kui mittekasutajatel, osutades ka sellele, et lähedased suhted laienevad sotsiaalvõrgustikesse. (Nikolina Ljepava, R. Robert Orr, Sean Locke, Craig Ross, 2013, /3/) Sellest uuringust võime järeldada, et see ei kehti mitte ainult Kanada üliõpilaste kohta, vaid üle kogu maailma. Näeme ju isegi, et Facebooki seinal on palju pilte ja postitusi, mis viitavad eneseimetlusele ja vahest liigagi kõrgele eneseavamisele..
annab moraalile meditsiinilise tähenduse. Tema arvates on moraali tagamõte elule kättemaksmine kontrollimatu oleku eest. Moraal on nii-öelda piirav pildiraam, millest üle minna ei tohi ja mis takistab meil teha asju kergemaks, mida me võib-olla tahaks. Jumal on lihtsalt vahend, kuidas inimesi rikkuda teispoolsuse ja muu hetkese maailma alavääristamisega. Nietzsche sõnul tunneb inimene ainult ära iseennast teises inimeses. Enda eneseimetluses näeb ta ka endale sarnast inimest ehk portreerib iseennast. Tema arvates ei kehti üliinimestele moraalinormid. Nietzsche filosoofiat on mõjutanud darvinism, mis pani olelusvõitlusega inimesi teisiti mõtlema. Teatakse, et on olemas nõrgemad ja tugevamad, haigemad ja tervemad. Nõrgemad hävivad, sest looduses neid ei aidata. Tema filosoofia on antisotsiaalne (mõõdukuse ja ühtsete väärtuste vastu), antikristlik, antimoraalne, antifeministlik (pidas naist nõrkuse sümboliks).
annaabi.ee 
