Tütar tundis, et ta vanemad on mõistuse kaotanud ja nendega ei saa enam üldse normaalselt rääkida. Hoolimata sellest, et Toomase isa oli alkohoolik, oli Toomas korralik noormees ja vanemad oleksid võinud seda aktsepteerida. Vanemad oleks pidanud kuulama ära ka Anna selgitused, mitte tegema kohe enda järeldused. Samuti saab analüüsida, kuidas nägi ennast peategelane Toomas. Toomase puhul oli tegemist mureliku seotusega (Bartholomew 1991, Karton 2015) – madal enesehnnang, samas aga positiivne suhtumine teistesse. Ta sai hästi läbi oma koolikaaslaste ja tüdrukuga. Toomase puhul oli kohati tegemist ka turvalise seotusega - indiviid teadvustab distressi ning vajaduse korral pöördub teiste poole toetuse saamiseks. Toomas ei kartnud pöörduda kõige suurema hädaga ema poole, samuti julges ta helistada ka Annale ja sõbrale, kui isa ta kodust välja oli visanud. Toomas suutis kõikides olukordades jääda rahulikuks
Millistest tegelase elu tahkudest teoses juttu tehakse, milliseid välditakse? o Kas jutustaja esitab tegelasest koondportree? Kui jah, siis pööra sellele erilist tähelepanu (vt. Tegelase kujundlikku aspekti). o Kuidas kohtub lugeja tegelasega esimest korda, kuidas saab lugeja tegelase kohta edasist informatsiooni? 2. tegelase SUHE ISEENDAGA o milline on tegelase enesehnnang? o Kas tegelane on enesekeskne või huvitub pigem teistest inimestest? o Kas ta tegeleb eneseanalüüsiga ja teadvustab endale oma käitumise motiive? o Milline on tegelase suhe oma mineviku (nt lapsepõlvega) ja tulevikuga (kas ta teeb suurejoonelisi plaane)? 3. Tegelase SUHE TEISTE TEGELASTEGA o Kuidas suhtub tegelane teistesse tegelastesse? o Mida märkab tegelane teiste tegelaste juures?
annaabi.ee 
