ühe illustratsiooni. Slaididelt ei tohi puududa ka viited autorlusele kasutatud materjali puhul. Loovtöö esitlemisel õpilane: 1) selgitab töö eesmärki ja põhjendab teema valikut; 2) tutvustab kasutatud meeto(dit)deid; 3) esitab töö kokkuvõtte: milleni jõuti, kas eesmärk täideti. 4) kaitsmisel esitab õpilane enesehinnangu vabas vormis sellest, kuidas ta suutis tegevuskava täita ning kui hästi suutis ta enese hinnangul teha koostööd oma juhendajaga. Samuti märgib õpilane enesehinnangusse loovtöö alustamise ja valmimise kuupäeva, koostamisele kulutatud aja tundides. Esitlusest on vabastatud 8. klassi õpilased, kes aineolümpiaadil 8. klassis saavutanud riigis 1.- 10. ja linnas 1.-3. koha.Nende õpilaste töö loetakse sooritatuks hindele ,,5".6. LOOVTÖÖ HINDAMINE Loovtööle ja selle esitlemisele annab koondhinnangu kolmeliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuulub ka õpilase juhendaja. Rühmatöö puhul antakse hinnang iga liikme tööle. Loovtöö hindamise eesmärgiks on:
heaolu pärast". Siis on oht, et lapsed arvavad, et nemad ongi midagi valesti teinud, teadmata samas, mida. Nad on väga õnnetud ja mures ja arvavad, et kui nad oleksid teistmoodi käitunud, oleksid ema ja isa endiselt koos. Vanemad ei tohi seetõttu mingil tingimusel öelda, et nad lahutavad laste pärast, vaid peavad ütlema, et nad lahutavad, sest tahavad seda teha. (Hansson, Oscarsson, 2006, 230) Mis puutub lahutuse läbi elanud laste enesekindlusse ja enesehinnangusse, sõltub see muidugi isikust ja ei saa üldistades öelda, kuidas lapsed reageerivad. Ka siis, kui vanem ise üritab raskest perioodist üle saada, peab ta oma lapse ütluste suhtes olema tähelepanelik. Laps võib küsida: ,,Kuidas teised lapsed nüüd koolis minu peale vaatavad?", ,,Mida õpetaja minust nüüd arvab?" Sarnased küsimused võivad tekkida ka täiskasvanutel, eriti mahajäetud osapoolel, näiteks: ,,Mida mu sugulased ja sõbrad nüüd ütlevad?" (Hansson, Oscarsson, 2006, 230)