negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus,viha) kaudu. Kõik me oleme oma elus emotsiooniga kokkupuutnud ja see on kõige esimene mis inimene üldse oskab teha - väljendada oma emotsioone. Emotsioonid on erinevad näiteks häbi, süü, piinlikkus ja uhkustunne omavad olulist eneseregulatsiooni funktsiooni andes meile tagasisidet meie endi mõtete, kavatsuste ja käitumise kohta. Edu ja eksimuste korral tegeleb inimese mina enesehindamisega tuginedes moraalsetele standarditele, enda ootustele ja sotsiaalsetele tavadele. Kui me rikume standardeid, siis kogeme negatiivseid enesekohaseid emotsioone, kui aga meie tegevus vastab või ületab standardit, siis kogeme positiivseid enesekohaseid emotsioone ning paraneb enesehinnang. Eneskohased emotsioonid annavad vahetut ja olulist tagasisidet inimese käitumise sotsiaalse ja moraalse sobivuse kohta.Enesekohased emotsioonid juhivad inimese
tunnustus ning pidev kriitika mõjutavad last edaspidi koolis ning tööeluski. Õpetaja seisukohast on hindamise eesmärgiks jõuda tervik-arusaamiseni lapse tugevatest ja parendamist vajavatest oskustest, et selle põhjal luua konkreetse lapse arengu toetamiseks sobivaimad tingimused. Teisalt aga on lapse arengu hindamistulemused otsene tagasiside omaenda senise tegevuse tulemuslikkusele ja sobivusele - sisuliselt ongi tegemist õpetaja enesehindamisega, mille käigus selguvad omaenda tugevused ja nõrkused töös konkreetse lapsega. Lapse edusammud näitavad, et õpetaja on valinud õiged meetodid tema arengu toetamiseks ja neid tulemuslikult rakendanud. Kui konkreetse lapse puhul aga jäävad seatud eesmärgid saavutamata, siis on see mõttekoht, mida edaspidi teha teisiti või kust leiaks võimalusi enesetäienduseks. Olulisim on, et laste arengu hindamine toimuks kogu elu positiivses laadis,
annaabi.ee 
