arengule ja tõi autorile ülemaailmse kuulsuse. Turgenevi kontsepstioon rahvuslikust karakterist omas suurt tähtsust Venemaa eesrindliku üldsuse mõtlemise arengule. Turgnevi raamatute poole pöördusid eesrindlikud inimesed kui pärisorjuliku korra kaotamise veenva põhjuse poole. Romaanis "Aadlipesa" (1859) on teravalt püstitatud küsimus (inimeste) ajaloolitest Saatustest Venemaal. Seoses "Aadlipesa" ja sellele eelnenud teoste "Faust" (1856) Ja "Asja" (1858) ilmumuisega tekkis poleemika eneseeitusest, egoismist ja kohusest. Nende probleemide lahendamisel ilmnesid lahkhelid Turgenevi ja revolutsiooniliste demokraatide vahel, kes keskendasid kogu oma tähelepanu nõrkustele, "liigse inimese" otsustusvõimeltusele, temas kodanikutunde puudumisele. Romaanis "Isad ja pojad" (1862) jätkas Turgenev "uue inimese" kunstilist jälgimist. "Isad ja pojad" ei ole üksnes roman põlvkondade vahetusest, vaid ka ideeliste
Turgenevi kontsepstioon rahvuslikust karakterist omas suurt tähtsust Venemaa eesrindliku üldsuse mõtlemise arengule. Turgnevi raamatute poole pöördusid eesrindlikud inimesed kui pärisorjuliku korra kaotamise veenva põhjuse poole. Romaanis "Aadlipesa" (1859) on teravalt püstitatud küsimus (inimeste) ajaloolitest Saatustest Venemaal. Seoses "Aadlipesa" ja sellele eelnenud teoste "Faust" (1856) Ja "Asja" (1858) ilmumuisega tekkis poleemika eneseeitusest, egoismist ja kohusest. Nende probleemide lahendamisel ilmnesid lahkhelid Turgenevi ja revolutsiooniliste demokraatide vahel, kes keskendasid kogu oma tähelepanu nõrkustele, "liigse inimese" otsustusvõimeltusele, temas kodanikutunde puudumisele. Romaanis "Isad ja pojad" (1862) jätkas Turgenev "uue inimese" kunstilist jälgimist. "Isad ja pojad" ei ole üksnes roman põlvkondade vahetusest, vaid ka ideeliste suundade omavahelisest võitlusest, vältimatust ja leppimatust vanade ja uute