Determinismil võivad olla erinevad astmed. Jäik determinism tähendab uskumust, et nii inimeste kui loomade käitumine on determineeritud mingite jõudude või sündmuste poolt. Jäiga determinismi pooldajad on veendunud, et efektiivsed stiimulid on universaalsed, inimese tahtest ja kontrollist sõltumatud. Nad usuvad, et maailmas ei esine juhuslikkust. Pehme determinismi korral jäetakse kõrvuti stiimulitega käitumise kontrollimisel roll ka enesedetermineeritusele ehk nn vabale tahtele. Osa pehme determinismi pooldajaid arvab, et inimesed kontrollivad ise enamikku oma käitumisaktidest. Kui psühholoogia baashüpotees on determinislik. Õigusteaduslik ettekirjutus inimesest on aga pigem indeterministlik, st eeldatakse tahtevabaduse olemasolu, ilma milleta ei saaks rääkida nt vastutusest. 11. Kriminaalse käitumise pärilikkus. Kriminaalse käitumise päriliku komponendi osatähtsuse käsitlemisel on laialt levinud mitmed
Determinislmil võivad olla erinevad astmed.Jäik determinism tähendab uskumust,et nii inimeste kui loomade kogu käitumine on põhjustatud(determineeritud)mingite jõudude või sündmuste poolt,kuigi iga kord neid ei tea.Selle determinismi pooldajad on veendunud,et mitte ainult eneskontroll pole illusion,vaid maailmas ei juhtu üldse midagi juhuslikku.Pehme determinismi korral jäetakse kõrvuti stiimulitega käitumise kontrollimisel roll ka enesedetermineeritusele ehk "vabale tahtele".Osa pehme determinismi pooldajaid arvab,et inimesed kontrollivad ise enamikku oma käitumisaktidest. Õigusteaduslik ettekirjutus inimesest on aga pigem indeterministlik,st eeldatakse tahtevabaduse olemasolu,ilma milleta ei saaks rääkida näiteks vastutusest. 11.küsimus Intelligentsus ja kuritegelik(kriminaalne)käitumine(A.Binet,H.Goddard) ja 12.küsimus Moraalse arengu etapid(L.Kohlberg) ja kriminaalne käitumine. IV. Intelligentsus ja kriminaalne käitumine