Hans Kruus 1930. aastatel ärkamisaja pärandusest, millest lähtuda kodumaa minevikul peab keskmes olema eesti rahva ajalugu. Baltisaksa maa ehk Vana- Liivimaa ajalugu valitsejate ja valitsemis institutsioonide tegevusele keskendutud. Võõra keelne kirjandus, lõpetada. Lähtuda eesti rahva vajadustest, et kodumaa ajalugu oleks hariv, pedagoogiline funktsioon. Iseseisvas Eestis lähtuda neist nõuetest, raskuspunkt lai rahvamass, eestlaskond. Talurahva olukord ja eneseavaldused. Kodumaa kolgaste minevikku ka lokaaltasandil ajaloo uurimine kihelkonnad, külad. Hans Kruus peamine uurimisprobleem võitlus vabaduse kaitseks, muinassõda-püüdlused vabadust tagas võita. Rahvusliku uuestisünd, isetegevuse arendamine, Eesti rahva eluolust orja ajal. Uet uurimishuvi ei peaks olema ainult eestlusel. Uue ajaloopildi põhimõtteid avarast perspektiivist, suhtes teistes maades toimuvate ajalooprotsessidega. Mis mõjud? Mis meie maa ajalugu teistele mõjutanud
hakatuseski vanade abinõusid tarvitama, - see oleks mul aga hirmus vastumeelt, sest ma ei taha ju ajalehte mitte leivateenimise pärast seda võiksin advokaadi ametiga saada, vaid minu siht on Tallinna ja üleüldse Eestimaal natukene mõistlikumat elu luua." Toimetajana oli Päts algul keeleliselt saamatu (Vilde meenutus), kuna ta oli saanud võõrkeelse hariduse (see kehtis paljude teistegi eesti haritlaste kohta). Aga iga korraga muutusid kirjalikud eneseavaldused selgemaks ja loetavamaks. Toimetas peale Teataja (1901-1905) veel Tallinna Teatajat (ilmus 1910-1922, selle lühendatud väljaande Tallinna Uudised peatoimetaja 1912-16), asus aga Eesti iseseisvudes kohe riigitööle. Sellega seoses ei pääse me temast rääkimast ka järgmine kord. 1938 sai temast EV esimene president. 1940 aga küüditati koos perekonnaga Venemaale. Suri Kalinini oblastis 1956, ümber maetud Tln. Vt: Märt Raud. Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu
annaabi.ee 
