eelistatavatesse asjadesse, mida ta püüab omada. Ühe eluviisi eetilise õigustatuse üle saab otsustada üksnes sisemise hoiaku alusel, mitte selle välise käigu alusel. Kõik teod, mis on sooritatud vooruslikust hoiakust lähtudes, on õigustatud, kõik teod, mis on sooritatud voorusetust hoiakust lähtudes, on õigustamatud. Eelpoolkirjeldatud ükskõiksuse saavutatavuse seadsid kahtluse alla teised, stoikutega konkureerivad filosoofiakoolid. Stoikute oponendid väitsid, et enesealalhoiuks positiivse tähendusega nähtusi ei saa inimene mitte pidada hüvedeks, ja kui ta nendest ilma on, tähendab see tema jaoks paratamatult seda, et ta ei saa olla õnnelik. Stoikud seevastu kinnitasid, et niisugune väärtustamine ei tulene vahetult läbielamisest, vaid põhineb eelnevale mõistusotsustusele. Stoikute vaated ühiskonnale, riigile ja õigusele . Õnnelikkuse seisukohalt pidanuks tark suhtuma
seaduste järgi, mis on ühised kõigile ühiskonnaliikmetele ning vastu võetud selles ühiskonnas rajatud seadusandliku võimu poolt. See on vabadus järgida oma tahet kõikides sellistes asjades, kus seadus ei tee ettekirjutusi, ningmitte alluda teise inimesemuutlikule, ebakindlale, ebaselgele ja meelevaldsele tahtele. S.o samamoodi nagu loomuvabadust ei tohi piirata mitte miski peale loomuseaduse. 23. See vabadus inimese piiramatust ja meelevaldsest võimust on inimese enesealalhoiuks [Preservation] niivõrdvajalik ja niivõrd tihedalt sellega seotud, et inimene ei saa sellest vabadusest lahti öeldamuidu kui vaid siis, kuimiski ohustab samaaegselt nii tema enesealalhoidu kui ka elu. Sest inimene, kellel ei ole võimu oma elu üle, ei saa lepingu või iseenda nõusoleku kaudu muuta end kellegi teise orjaks ega anda end teise inimese piiramatu ja omavolilise võimu alla, nii et too saaks õigusega võtta temalt elu, millal heaks arvab
annaabi.ee 
