Kuidas inimene ise inkongruentsust tajub? Pingena, ärevusena ja kui tegemist on tõsisema juhtumiga (psüühiline häire), siis võib inimene tajuda seda kui sisemist vahelesegamist. Ta ise ei vastuta oma tegude eest. Keegi teine justkui otsustaks tema eest. Lõhe võib olla reaalsuse ja tunnetamise vahel väga suur. Kogu Rogersi psüholoogia ja teraapia eesmärk on mõiste, mida kasutas ka Maslow oma püramiidi tipus: eneseteostus, mida nemad nimetasid eneseaktualiseerimiseks. See tähendabki oma potentsiaalsete võimete maksimaalset rakendamist. Organism püüab alati areneda, aktiveerida mingisuguseid võimalusi. Inimese puhul võime rääkida tungist saada rohkem võimekaks, kompetentsemaks nii palju, kui palju see bioloogiliselt võimeline on. Püüd kompententsuse poole on kaasasündinud eluslooduse tunnus. Erinevate kaitse tõttu on tihti see inimese jaoks tunnetamatu, kaduma läinud. Rogersi teooria teraapia üks põhimõte on ka selle
Ta ise ei vastuta oma tegude eest. Keegi teine justkui otsustaks tema eest. Lõhe võib olla reaalsuse ja tunnetamise vahel väga suur. Inkongruentsus avaldub ka sellistel puhkudel, kui öeldakse "Ma ei suuda otsustada", "Ma ei tea, mida ma tahan". Segadus tekibki siis, kui inimene ei suuda tajuda neid stiimuleid, mis temani jõuavad. Kogu Rogersi psüholoogia ja teraapia eesmärk on mõiste, mida kasutas ka Maslow oma püramiidi tipus: eneseteostus, mida nemad nimetasid eneseaktualiseerimiseks. See tähendabki oma potentsiaalsete võimete maksimaalset rakendamist. See ei ole ainult inimesele omane, vaid see on kogu elusloodusele omane humanistliku koolkonna arvates. Organism püüab alati areneda, aktiveerida mingisuguseid võimalusi. Inimese puhul võime rääkida tungist saada rohkem võimekaks, kompetentsemaks nii palju, kui palju see bioloogiliselt võimeline on. Püüd kompententsuse poole on kaasasündinud eluslooduse tunnus.